Prof Saag alustas tihti oma jutlusi väikese valmilaadse jutukesega. Need köitsid inimesi. Tema märkmeid sirvides leidsin järgneva loo.  I Kor. 13, 13 1946 septembris – on viiteks lehe serval. „Ühel poisil oli Priidu-nimeline koer. Kui pere sööma hakkab, siis märkab poiss Priidu silmis erilist paluvat läiget ... ja noor peremees annab koerale oma paremad palad, sest Harril on võimatu vastu panna sellele paluvale vaatele ... Kui ema tõstis teisel päeval ...