Annika Laats: primitiivsete loosungite ajal on vajalik, et arukus ja armastus kõneleksid selget ja puudutavat keelt
23.01.2018 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidVabaühenduste liidu EMSLi kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisel pälvis aasta hääle tiitli Harju-Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes on silma paistnud hoolivuse, võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse kirgliku toetamisega. Riigikogu Valges saalis toimunud tseremoonial peetud kõnes arutles Laats vaikimise ja rääkimise üle.
Delfi avaldab Laatsi kõne täismahus:
Head kaasteelised!
Mul on suur rõõm olla täna siin teie keskel ja teiega kõneleda.
Alustan päris lihtsate asjadega. Luuletaja Debora Vaarandi on mulle abiks. Ta ütleb:
“Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale.
Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale.
…
Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale.
Siis kui umbsete mõtete paine tinana vajus mu peale.”
Üks mu eelmise aasta suurimaid üllatusi oli see, et lihtsad asjad suudavad ikka veel nii paljusid liigutada ja kõnetada. Tõsi, ka vihastada, aga vähemalt mitte ükskõikseks jätta.
Olen oma elus palju mõtelnud selle üle, kuidas rääkida lihtsalt. Lihtsalt rääkimise all ei mõtle ma lihtsustamist. Lihtsus ei ole primitiivsus. Minu põhiliseks auditooriumiks on Risti kogudus. Seal on väga erinevaid inimesi, noori ja vanu. On neid, kel haridust 4 klassi ja vanust 84, ning neid, kel haridust 8 klassi, sest elatud aastaid alles 15.
Kuidas ma jõuan iga inimeseni? Olen aru saanud ühest lihtsast asjast – nimelt et see nõuab väga palju tööd. Nõuab väga suurt tööd, et rääkida lihtsalt ja selgelt. Keeruliselt rääkida on palju lihtsam. Peab kõrgused ja sügavused läbi mõtlema ning läbi seedima, et suuta rääkida suurtest asjadest oma sõnadega ja selles ajahetkes nõnda, et inimene tunneks, et räägitu läheb talle isiklikult korda.
Edasi loe Delfist.