Andres Põder: tütart leinates panin kaalule kõik seni trööstiks öeldud sõnad

Kümme aastat tagasi tütre haua kõrval seistes mõtles Andres Põder, kas sõnum, mida ta on seni teistele andnud, maksab ka ta enda puhul. Nad ei kaotanud kaalu, tunnistab peapiiskop.

Mäletan, kuidas esimest korda Andres Põderiga kohtudes mõttes hüüatasin: mida tema siin teeb? Põder ei olnud siis veel peapiiskop ja me kohtusime tollal Pärnu 4. keskkooli vilistlaste kokkutulekul. Mul ei olnud millegipärast pähegi tulnud, et ka vaimulik on kusagilt pärit, et tal on perekond ja et temagi on koolis ehk isegi kahtesid saanud.

Ent ka peapiiskop Andres Põder on elanud oma elu nii tavaliselt – nagu me kõik, kristlased või paganad. 14 päeva tagasi ehk päeval, mil peeti tema 65. sünnipäeva, astus Põder samuti üsna tavapärase ja ometi nii erilise sammu: ta jäi pensionile. Ning esimese advendi varahommikul oli tal kui neljakordsel vanaisal täita üks igati argine jõulutegu: ta aitas päkapikkudel oma lapselaste susse täita.

Ka Andres Põderi kodune elu kõlab paganatele tuttavalt, sest meie esimese kohtumiskoha – peapiiskopi kodu – vahetab ta pärast abikaasa Marjega rääkimist hoopis Toomkiriku käärkambri vastu. „Olin unustanud, et me võõrustame hetkel külalisi, loodan, et mõistate.”

Kirik on tuledes ja inimesi tuleb orelihelide saatel üha juurde. Tulevad Igor Mang koos „truu emase” Sulfaga ja Raido Rüütel. Mõlemad kätlevad peapiiskopiga ja ajavad mõne sõna juttu.

 

Edasi loe Eesti Päevalehest.