Andres Põder: See ürgne Maarjamaa

25. märtsil on paastumaarjapäev, oluline kevadpüha Eesti rahvatraditsioonis. Piibli järgi kuulutas peaingel Gabriel sel päeval Neitsi Maarjale ette Jeesuse sündi.

See sündmus on kujundanud mitte ainult maailma palet, vaid ka rahva enesemõistmist.

Käesolev teema-aasta “Kaheksa sajandit Maarjamaad” peaks aitama meil süveneda mitte ainult ajaloolistesse või geograafilistesse üksikasjadesse, vaid panema ka küsima, mida tunneme ja mõtleme, kui ütleme Maarjamaa.

Keskse tajumine

Ilmselt on sellesse nimesse kätketud midagi elustavat ja edasiviivat. Ega muidu oleks sellest rahvusliku ärkamise ning iseseisvuse ülesehitamise ja taastamise aegu saanud Eestimaa poeetiline nimi.

Hendrik Visnapuu on 1927. aastal ilmunud “Maarjamaa lauludes” kirjutanud: “Aih, ma ei küsi eales, vaene, rikas sa, / mu sünnipaik, mu südame ja meele Maarjamaa.” Otsekui iseenesest tõusis laulva revolutsiooni üheks lemmikuks Tõnis Mägi ja Villu Kanguri palve: “Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead!”

 

Edasi loe Maalehest.