Andres Põder: luterluse usaldatavust võivad olla kahandanud katsed kirikut «moderniseerida»

Rahvaloendusega on tehtud ära suur ja tänuväärne töö, mida alles asutakse analüüsima.  Seejuures tuleb arvesse võtta kõiki küsitlusega seotud subjektiivseid ja hinnangulisi aspekte.  Vastus küsimusele sõltub sellest, kuidas on usk  defineeritud ja lahti mõtestatud.

Kõige levinuma käsitluse kohaselt on inimene nii või teisiti homo religiosus. Selles kontekstis pole Eestis kindlasti vähem usklikke kui mõnel teisel maal. Küsimus on ainult, mida usutakse, kuidas oma usku väljendatakse ja mil moel see mõjutab ühiskonda. Seda peaksid analüüsima eelkõige sotsioloogid. Näiteks, mida tähendab rahva väärtushinnangutele inimeste vähene seotus traditsioonilisi kõlblusnorme kandvate uskkondadega? Kas asjaolul, et end luterlaseks nimetavate vastanute arv on vähenenud, on mingi seos ka paljude poolt täheldatud rahvuslike väärtuste ja Eesti riigi köitvuse kadumisega? Kuigi kirik kuulutab evangeeliumi kõigile inimestele, pole eesmärgiks statistika, vaid sisuline elumuutus.  

Edasi loe Postimehest.