Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest

Reformatsioon tõi omas ajas eestlastele rohkem kahju kui kasu, selle positiivne mõju andis ennast tunda alles poolteist sajandit hiljem, kirjutab ajaloolane Andres Adamson.

Viissada aastat tagasi, 1517. aasta hilissügisel, algas luterlik usupuhastus, laiemalt võttes üleüldse usupuhastus, reformatsioon – sest see ei jäänud sugugi vaid meile kõige tuttavama uue usuvoolu luterluse voolusängi, vaid jagunes peagi kolmeks peaharuks ning hulgaks kõrvalharudeks ja niredeks. Peaharudeks olid muidugi esiteks luterlus peamiselt Saksamaal (hiljem taas katoliiklikeks pööratud Austria ja teiste saksakeelse maailma lõunaosariikideni välja) ja Põhja-Euroopas, teiseks kalvinism Šveitsis, Madalmaades, Prantsusmaal (hugenotid), Šotimaal (presbüterlased) ja mujalgi, ning kolmandaks Inglise riigikirik, anglikaanid.

Usupuhastuse alguseks loetakse kokkuleppeliselt 31. oktoobrit 1517, mil Wittenbergi ülikooli moraaliteoloogia professor Martin Luther olevat naelutanud kohaliku lossikiriku uksele oma 95 teesi indulgentside vastu.

Edasi loe Postimehest.