Aeg on rääkida (2. osa)
01.06.2007 | ek | Rubriik: Teoloogilist(Algus EK nr 21, 23.05.)
Rudolf Bultmanni arvates on müüt
antiikaegse inimese eriline maailmatunnetuse ja eneseväljenduse vorm, milles
võib edasi anda ka sügavaid vaimulikke ja veel praegugi kehtivaid tõdesid. Need
tuleb vabastada vaid nende «müütilisest kattest», sest vastasel korral ei ole
nad mõistetavad tänapäeva inimesele, kelle maailmapilt erineb antiikaegse inimese
omast ning kes mõtleb teistsugustes kategooriates ja kujundites.
Mütoloogilise mõtlemise põhitunnus on
Bultmanni meelest see, et müüt püüab väljendada jumalikku ja igavest inimlike
ja maiste, s.t ajaliste ja ruumiliste kategooriate abil (vt minu tõlget R.
Bultmanni esseest «Jeesus Kristus ja mütoloogia». Akadeemia nr 10 (211) 2006,
lk 2215–2161). Et mu jutt ei oleks liiga abstraktne, toon ühe näite. Olgu
selleks saatan ja deemonid. Antiikajal uskusid inimesed, et meie maailm koosneb
kolmest üksteise kohal asuvast «ruumist», milleks on taevas, maa ja allilm (vt
Fl 2:10). Neid asustavad erinevad olendid.
Vana juudi pärimuse järgi, mis leidub
esmakorselt 2. sajandist eKr pärinevas «Eenoki raamatus», hakkas üks ülemises
ruumis ehk taevas elavatest olenditest ehk inglitest Jumala vastu mässama ja
heideti karistuseks alla maa peale. Sellest inglist saigi Jumala vastane
saatan, kes püüab saavutada maailma ja inimeste üle täielikku võimu. Selleks
saadab ta inimeste sisse oma käsilasi, kurje vaime ehk deemoneid.
Muistne inimene kujutles nii saatanat kui
deemoneid konkreetsete olenditena, kellel oli kolmekorruselises maailmahoones
oma kindel koht. Bultmanni meelest ei usu tänapäeva inimene enam selliseid
pärimusi, kuid Piibli sõnum saatanast ja kurjadest vaimudest ei ole tema
meelest iganenud, sest legend saatana heitmisest maa peale väljendab
mütoloogilises vormis mõtet, et kuri ei kuulu olemuslikult sellesse maailma, ta
on siin võõras.
Piiblis leiduvad lood kurjadest vaimudest,
kes sisenevad inimestesse, tuletavad meile aga meelde tõsiasja, et meis
peituvad destruktiivsed jõud, mille olemasolust me ei pruugi olla isegi
teadlikud, kuid mis võivad ootamatult meie hingesügavustest välja ilmuda ja
meie üle meelevalla saada.
Bultmanni sõnum inimestele, kes ei mõista
Piibli taustaks olevat mütoloogilist maailmapilti (ja selliseid on enamik) ning
keda see häirib, on seepärast mu meelest ülimalt positiivne ja vabastav. See
ütleb, et kristluse sõnum, s.t kuulutus lunastusest, mis Kristuses on ilmunud,
ei ole tuletatav tollest meile võõrast ja meie jaoks iganenud maailmapildist,
vaid on meile üksnes selle maailmapildi kategooriate abil edasi antud. Kui me
transformeerime selle tänapäeva inimesele mõistetavatesse kategooriatesse,
võime me seda mõista ja ka uskuda (usk ja mõistmine on Bultmanni meelest
lahutamatult seotud).
Mida me peaksime tegema?
Kirik on näinud läbi aegade vaeva selle
nimel, et tema sõnum jõuaks kuulajateni, kasutades selleks igal ajal oma ajastu
keelt, sh filosoofilisi kategooriaid. Nii kasutas Paulus stoikute mõisteid ja
pilte, Origenes uusplatonistlikke ideid, Aquino Thomas Aristotelese
kategooriaid ning Rudolf Bultmann Martin Heideggeri filosoofilisi mõisteid. Nad
kõik on teinud seda selleks, et tuua kristlik sõnum oma kaasaegseteni, et luua
evangeeliumi ja selle kuulajate vahele hermeneutiline sild, sest nagu on öelnud
teoloog Werner Jetter, on «jutluse kõige põletavam probleem inimene, kes seda
ei kuule», s.t ei mõista.
Ka tänapäeva kirikul ei ole teist teed – ta
peab pingutama selle nimel, et tuua oma sõnum kuulajani. Kuid 20. sajandi
teoloogia ja kirik on selles osas palju raskemas olukorras, kui oli Paulus või
Origenes, sest muutused, mis on toimunud 20. sajandi jooksul ühiskonnas,
maailmapildis ja inimese enesemõistmises, on radikaalsemad, kui seda on olnud
muutused kogu ajaloo vältel.
Seepärast on õigus Friedrich Gogartenil,
kui ta ütleb: «On muutunud hädavajalikuks esitada küsimus kristliku usu kohta
täiesti uuel viisil – nimelt arvestades kogu inim-eksistentsi faktiliselt
teostunud sekulariseerumist», ja teoloog Heinz Zahrntil, kui ta kirjutab: «See,
mis viib Gogarteni ja Bonhoefferi konfrontatsiooni kristliku usu ja muutunud
maailma tõelisuse vahel, on nende austus intellektuaalse aususe nõude vastu.
Olla intellektuaalselt aus, tähendab hoida oma mõtlemist normaalses suhtes
tõelisusega. Meie tõelisus on aga kord juba määratud tõsiasja poolt, et
sekulariseerumine, mis on toimunud alates uusaja algusest, on haaranud nüüdseks
kogu meie elu.» Ja ta lõpetab Gogarteni sõnadega: «Kes seda tunnistada ei taha,
tahab elada maailmas, milles ei ole enam midagi.»
Ka mina ei usu, et meil on võimalik
sekulariseerumist peatada (ja ma ei usu ka, et inimeste eemalejäämine kirikust
on tingitud üksnes sellest, et meie kuulutust ei mõisteta), kuid meil tuleks
ikkagi töötada selle nimel, et luua tänapäeva haritud inimesele mõistetav ja
vastuvõetav ristiusutõlgendus.
Ma tean, et mõiste «vastuvõetav» võib
mõningaid lugejaid ärritada (kuigi see pole mu eesmärk), sest see seostub
ristiusu kohandamisega tänapäeva arusaamadele ja tänapäeva ühiskonnale. Kuid
olen veendunud, et just seda me peaksimegi tegema, loobumata seejuures ristiusu
põhisõnumist – sõnumist, et trans-tsendentaalne absoluut, keda me
«kirikukeeles» Jumalaks nimetame, on sisenenud meie aegruumi, ilmunud Jeesuses
Kristuses ja lunastanud tema läbi inimkonna.
Küll tuleks meil aga loobuda nõudest, et
tänapäeva kristlased peavad tajuma maailma samal viisil, nagu antiikaegsed
kristlased seda tegid (uskuma mütoloogiliste olendite hierarhiaid jne),
kujutlema paradiisi ja põrgut paikadena ruumis, nagu seda kujutlesid
antiikaegsed inimesed, ideest, et patriarhaalne perekonnamudel, mis nõuab naise
allumist mehele, on ainus õige ja Jumalale meelepärane mudel, jne. Ilmselt
tuleks meil loobuda paljustki, mis on tänapäeva inimesele «pahanduseks» –
selleks, et tõeline «pahandus», sõna ristist (1Kr 1:18jj), võiks jõuda ka
tänapäeva inimeseni ja teda puudutada. See ja ainult see peaks ju olema
viimselt meie misjoni eesmärk.
(Lõpp.)
Jaan Lahe,
Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja, Tartu
Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi teaduse doktorant
mille poolest on piiskopkonnad rohkem \”hierarhilisemad\” kui praostkonnad?
kui on 12 mittetoimivat ja mõttetut praosti koos 12 hierarhiga, siis minu arvates oleks 3 toimiva piiskopkonna loomine koos 3 hierarhiga mitte hierarhia suurendamine, vaid vähendamine …
Kas kõrgintellektuaalseks teeb kellegi see, et ta \”vanade müütide asemel\” kõneleb \”transtsendentsest absoluudist, kes on sisenenud meie aegruumi\”?
Appi-appi, kas kõrgintellektuaalsus ongi nii naiivne?
kuuleb iga pühapäev kuidas seal taevas on, kuidas seeravid seeravad ja keerubid keeravad.
Kui arvestada Eesti elanike võlakoormust, seda, kui paljud maksavad oma liisinguid, siis esiteks peavad nad toimetulekuks mitme koha peal rügama, neil pole ae jaa teiseks pole neil annetamiseks niikuinii raha. Kiriku juurde ajab inimest kannatus mida oma südidusega ei kõrvalda, nagu sõda, maavärisemine, või midagi sarnast isiklikus elus. Muus osas on kirik tänapäeva inimese jaoks kui üldse siis meelelahutus. Ja kui see ühendada veel vabakirikliku manipulatsiooniga, et inimesed ise ei taipa, kuhu neid kogu aeg järjest rohkem sisse tõmmatakse, kirikusse võib rohkem rahvast saada, aga taevaseks õndsuseks sellest vaevalt kasu on, eriti neile kes unustavad, et teine inimene on eesmärk iseeneses, mitte vahend kirikupingi täitmiseks.
No loogikaga sa just ei hiilga! Et inimestel pole raha annetada (näit. 1% netosissetulekust)? Kamoon! Ja et neil kümnete (eba)jumalate teenijail pole elus kannatusi? Minu meelest sa näitasid just ise praegu päris hästi, mis hädad neil on. Ja on ka põhjust misjoniks. Selle asemel, et evangeliseerida aafriklasi, moslemeid või nt. hante, võiksime esmalt kodumaal ringi vaadata. Misjonipõld missugune! Ja on selge, et eri rühmadele on vaja erinevaid misjonistrateegiaid. Loomulikult tuleb tegelda ka haritlastega ja leidub raudselt inimesi, kellele ongi vaja Jaan Lahe taolisi kõrgintellektuaalseid vaimulikke. Lühidalt: tuleb püüda igati (meenutage jesuiite!). Ja et keegi meie kemplemiste pärast hukka ei peaks minema!
Tore, et olete olemas. Meid ei mõista need, kellel ei ole Jumalaga ilmutusest kogetud osadust.Tegeleme küll ka mõttetööga, ent meid ei mõista need targad ja tublid mehed-naised, kes tahavad demütologiseerida kõik Piibli põhimõtted, kellede jaoks Jumal, ka Jeesus ja Püha Vaim pole isikud.Väidetakse, et Jumal on vaid Universumi loov ja juhtiv energia.Mitte Absoluutsete printsiipide ISIKULINE kandja.Aga meil ON osadus. Seda kogemust ei saa mitte keegi meilt ära võtta!
Selge see, et miski peab muutuma. Nii enam edasi ei saa. Kui kirik tahab olla tõsiseltvõetav, ei tohi ta olla mingite ajast ja arust arusaamade esindaja. Millal küll meie kirikujuhid sellest aru saama hakkavad?
No ole hea, võta siis mõistus sealt kastist välja, kui ta Sul kogemata sinna kukkus, teise kaaskristlasi Sa vaevalt halvustada soovisid, loodan!
(hääldada võib nii prantsusepäraselt vabandaaž kui inglisepäraselt väbändidž) …kui paljud maksavad oma liisinguid, siis esiteks peavad nad toimetulekuks mitme koha peal rügama, neil pole aega…
…Ja kui see ühendada veel vabakirikliku manipulatsiooniga, et inimesed ise ei taipa, kuhu neid kogu aeg järjest rohkem sisse tõmmatakse, siis võib väliselt mingi effekti saavutada. Kirikusse võib…
Kui loogikast rääkida, siis süvene sellesse, missugused on Eestis elamispindade hinnad, missugused on palgad ja mis maksab laste kasvatamine ja neile vähegi mõistliku hariduse andmine. Just niisuguses koosluses läheb iga kroon arvesse, sest kriitilist piiri, kus võlad kasvavad üle pea on kerge ületada.
Armas pettunu! Ma olen sinus küll pettunud. Jaan Lahe ju sellest kirjutabki, kuidas misjoni parandada, nii et inimesed usule tuleksid ja õndsaks saaksid. Uskuda ei tule ju muistset maailmapilti ega legende, vaid seda, et kristlik usk on sõltumatu nendest.
mina ei tea, niisugust vaimu olen seni näinud ainult baptisstis ja nelipühilaste man, et iga asja peale õhatakas muudki Jeeesus ja Jeeesus. Mõistus prügikasti, sest kui se arrrm sind aaarab!…
Artikli esimene osa oli paljutõotav, teine on aga täiesti masendav. Jaan, ärka üles ning katsu palun ennast Bultmannist vabaks demütologiseerida.
Misjoni eesmärk on, et inimesed õndsaks saaksid, mitte et nad võiksid mingisuguse õpetuse endale vastuvõetavaks tunnistada.
Et siis \”suuremeelne saab olla teatud varanduslikust seisundist alates\”? No üldse pole nõus. See asi on pigem vastupidi, suuremeelsus kaob teat. kõrgemale varanduslikule tasemele jõudes ja väga kiiresti. Kui saaksid uurida, palju rikkad annetavad, oleks pilt üsna kurb. Paljud ei annetagi enam, liiga rikkaks läinud.
Ihnsus käib reeglina koos miljonitega, see pole \”vaestepatt\”.
annetamise taga on peamiselt kaks psühholoogilist profiili – inimesed, kes tunnevad omaenda käekäigu otsest sõltuvust vaimudemaailmast ja need inimesed, kes on sedavõrd rikkad ja muretud, et hakkavad lihtsalt igavusest midagi nokitsema, nagu too tegelane, kes Tori kiriku varemeid üles ehitama hakkas. Aga muidu kehtib ikka see reegel, et suuremeelne saab olla teatud varanduslikust seisundist alates, muidu on tegemist ikka vastastikusel teenel – mina sulle sina, Jumal, mulle – põhineva ürginstinktiga, mis on paljudel inimestel ammu samblasse kasvanud.
On tähelepanuväärne, et niipea, kui juttu tuleb liikmeannetusest kirikule, osutub just meie keskklass selleks kõige vaesemaks, kel on raske isegi 0,5 % aasta netosissetulekust kirikule annetada. Kui inimene liitub kirikuga, peaks ta teadma, et koguduseliikmena on tal edaspidi ka mõned väikesed kohustused kiriku ees. Baptistid jpt. vabakogudused nt. maksavad kogudusele kümnist (mitte sunniviisiliselt).
Aga ikkagi, see soigumine v a b a ta h t l i k u , pealegi väikese kirikumaksu üle on küll kurjast. Kui korraga on summa välja käia suur, saab mitmes koguduses maksta ka osade kaupa või siis nt. püsikorraldusega kontolt (iga kuu läheb siis mingi väike summa liikmeannetuseks, nt. kui saad kuus 8000 EEK puhtalt kätte, läheb maha 40.- või 80.-). Pole vist palju? Muidugi, kui kirikult midagi ei taheta ja jumalateenistusel käiakse kord-paar aastas, tundub see pisku vist küll räigelt suur. Ent leeritõotuse andnu kohustub tegema ka muud (palvetama, sakramentidest osa saama). Ja selleks muuks tuleb ka kirikus käia, paraku.
Üldse, ega neile, kes ikka kristlased olla ei taha, pole seda juttu vaja. Aga Liisingumaksja vist ju tahab?
vene keeles nimetatakse seda paraku lapšaa kõrvade külge riputamiseks.
Suur eesti vaimulik ja teoloog Einar Laigna õpetas omal ajal oma õpilasi, et \”ärge rääkige kirikuvälistele Jumalast. Asendage Jumal mõne filosoofilise ja \”teaduslikumalt kõlavama\” nimetusega\”. Tema pakkus selleks \”transtsendentaalne ontoloogiline absoluut\”. Katoliku teoloog Teilhard de Chardin räägib \”oomega-punktist\”, nii et miks ka mitte Lahe pakutud \”transtsententaalne absoluut\”. Kõrgintellektuaalsus ei seisne tõesti ilmselt paari termini äravahetamises, vaid oskuses kogu vana süsteemi uute ja teistsuguste kategooriate abil väljendada. Jesuiidid on seda väga edukalt teinud.
vabandust, eelmine kommentaar peab olema juhtkirja juures …
Kui mõistus on küsitavaks tehtud ja asendatud mingi ettekujutusega jumalikust inspiratsioonist, siis puudub võimalus seda süsteemi loogika vahenditega kritiseerida, siis jääbki ainsaks ühiseks keeleks vastastikune solvamine. Teate, te ise ka ei ole tegelikult nii lollid, kui te oma jumalat peate ja see on mõistusega inimese jaoks jumalateotus.
Kui lugeda Peetruse 2:4-22, tuleb selgelt silmade ette praegune eestimaa vaimsus. Ometi on seal palju vaimulikke ja kirikutegelasi, kelle hääl peaks kostma üle kõikidest riigitegelastest ja kultuuritöötajatest, kes peaks täitma tühemiku inimestes, mis on jäänud nõukogudeaegsest poliitikast.Jumala tõed on rahvast välja sulatatud. Aeg on lühike ja karistus rahva peale tuleb uuesti, kui rahvas ei pöördu ja ei paranda meelt. Ometi ei taha Jumal, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleks meeleparandusele!
elementaarsetest asjadest, nimelt kui meditsiinis on olemas nn. platsebo effekt mis põhineb sellel, et inimesele antakse ravimi asemel mõjutut ainet, aga kui inimene pannakse uskuma, et ta sai tõesti ravimit, siis selle usu läbi mõjutu aine mõjub ravimina. Isegi selle nähtuse mehanism on teada, aju toodab vastavalt mõjuva aine usu ajendusel ise. Religioonide puhul keemilised mõjuained puuduvad, ainus mis toimib ongi platseboeffekt, sest seda kuivõrd on jumalad ühe või teise tundmuse või juhtumuse taga pole võimalik kontrollida. Muidugi, kui muud kui platsebo ei olegi, siis on see ikka parem kui mitte midagi, kuid väga suuri lootusi sellele panna ei saa.
Piiblis on kirjutatud kõigest ja pole vaja filosofeerida ega otsida õigustust tänapäeva inimesele, kes nii oma alkoholimile, abielurikkumistele kui ka samasooiharusele püüab leida vabandust. Ometi on inimkond antud saatana alla, seda tunnistab kurat ise, vt. Luuka 4:6. See on ka põhjus, miks inimkond on läinud nii eemale Jumala tegelikust tahtmisest. Preesterkond on pandud paika just selleks, et nad inimestele teada annaksid, kuidas piiblit ellu rakendada, mitte piiblitõdede üle filosofeerimiseks.On vale rääkida aegade või kommete muutumisest. Jumala tõde on igavene. Ainus tarkus on JUMALA KARTUS ja selle õpetamine on kirikuõpetajate töö.
Sa meenutad mulle üht vene anekdooti. Venelane tuleb koju ja mõtleb, kui nüüd naisel täna söök valmis ei ole, aga ta siis mu käest saab. Ja kui viinapudelit ka laual pole… Mees jõuab koju, kapsasupp aurab laual ja viinapudelgi kõrval. Sõnagi lausumata annab mees naisele kõrvakiilu. Mille eest? küsib naine. Znal bõ za što ubil bõ – kui teaksin mille eest lööksin su maha! vastab mees.
Rääkides kristlikust kuulutuse praegusest vormist kui millestki, mis on nüüdisaja inimesele arusaamatu ja vastuvõetamatu, – küsigem enestelt: MILLE alusel hakkasime meie, tänased kristlased, uskuma? Ma ei mäleta mingisugust eriti moodsat kuulutusvormi oma usuteel. Ikka seesama evangeeliumi jutustus, ikka need Pauluse kirjad, ikka Lutheri väike ja suur katekismus jne. Ei tahaks uskuda, et tänapäeva inimene on nii lootusetult ja hermeetiliselt oma eelkäijatest eraldatud. Võib olla peaksime pigem vaatama enda sisse ja uurima, kas ja mil määral me ise oma kuulutust usume. Sõnum pole ju kunagi ainult verbaalne. Ka see, kuidas kuulutus meie isiklikus elus realiseerub, sealt välja paistab, on sõnum. Kristliku sõnumi püüdlikul demütologiseerimisel tekib paratamatult küsimus: kuhu tõmmata piir? Millise mõõdupuuga seda piiri kehtestada? Sõnad ei mahuta viimselt kunagi seda, millest nad räägivad. Alati jääb midagi puudu. Olen ikka imestanud Peetruse kutsumist Jeesuse poolt. Jeesus ei räägi sõnagagi patust. Ja ometi Peetrus ütleb: mine minu juurest ära, sest ma olen patune! Minu meelest saavad Pühaga kohtudes selgeks needki asjad, mis muidu tunduseid täiesti arusaamatud, iganenud vms. Kuidas aga inimesi Püha juurde juhatada, – see on ilmselt paljude nähtavate ja nähtamatute tegurite koosmõju, kus verbaalne kuulutus on üks teiste kõrval. Igatahes aitäh Jaanile mõtiskluse eest! Siit on, kuhu edasi minna.
Tervisi Saksamaalt!
Enn, ega ma ei tahagi traditsioonilist kristlikku terminoloogiat kuidagi alavääristada – ma ju ise kasutan seda ka. Aga ma arvan, et aeg-ajalt on kasulik ristiusku seletades (eriti puudutab see kirikuvöörast seletskonda) kasutada traditsiooniliste ja harjumuspäraste möistete asemel teistsuguseid. Seda on kristlikud öpetajad teinud ju läbi aegade – et olla oma aja haritlastele paremini möistetavad. Miks mina kasutan vahel näiteks söna Jumal asemel muid (sh filosoofilisi möisteid)? Aga seepärast, et see söna on koormatud suure hulga eksitavate kujutlustega ja tekitab kuulajates-lugejates, kelle suhe kristliku traditsiooniga on nörk, vääraid emotsioone. Ma püüan nende esilekutsumist vältida, sest see takistab peamise sönumi möistmist, mida tahan oma kuulajatele-lugejatele edastada. Ühesönaga – ma ei taha traditsioonilist terminoloogiat hüljata, kuid samas ma ei möista, miks Sulle (ja paljudele teistelegi) ei meeldi, kui vahel kasutatakse harjumuspäraste möistete asemel teistsuguseid. Aga mul ei ole praegu vöimalik sel teemal pikemalt kirjutada, sest mu vöimalused interneti kasutamiseks on siin ajaliselt väga piiratud.
Jaan, selle vastu, et vahel kasutatakse harjumuspäraste mõistete asemel muid, ei ole minul isiklikult midagi.
Mis mulle ei meeldi, on see, et neid, kes kasutavad harjumuspäraseid mõisteid ja ei räägi piiblitunnis maailma nelitisusest, tembeldatakse ajast-arust fundamentalistideks ja nende usku vulgaarseks külakristluseks.
Ma ei arva, et Sina seda teed. Aga ka \”Eesti Kiriku\” kommentaarides on seda paraku tehtud.
Tervitusi Saksamaale!
Ega minu ajal ka oli Paulus, katekismused ja ei olnud mingit uutmoodi seletamist. Alles hiljem hakkasin lugema filosoofide ja teoloogide raamatuid. Aga see, kuidas Lahe asju seletab, on praegu maailmas teoloogide hulgas päris tavaline ja ilmselt ka osa mitteteoloogidest kirikurahvast mõtleb umbes nii (kui jätta välja väga emotsionaalsed või konservatiivsed inimesed). Vana ei ole kindlasti halb ja uus ilma tingimusteta hea (Lahe seda ju ka ei ütle), aga maailmapilt ja mõtlemine muutub (lugege Peeter Tulviste raamatut \”Mõtlemise muutumisest ajaloos\”) ja väita, et see kuidagi usku ja usulist mõtlemist ei mõjuta, pole ka õige. Mõjutab ju küll ja kõik, mis Piiblis seisab, pole igavene jumalik tõde – tänapäeval arvavad isegi paljud katoliiklased nii. On igati tervitatav, et moodne euroopalik teoloogiline mõtteviis on jõudnud ka meie kirikulehte ja kirikusse. Sellele vastu sõdida on naeruväärne ja kui tahame, et meie kirik oleks naeruväärne, võib seda ka teha. Mina seda küll ei taha, kuigi ei mõtle päris nii, nagu Jaan Lahe. Arvan, et ka sellisel viisil näha asju on eluõigus.
Ma ei ole veel kohanud inimest, kellele ma poleks võinud öelda, et seesama Jumal, kes on üle kõige, kes on loonud meid ja kõik oleva, on saanud inimeseks ja jaganud meiega kogu meie elu ning on andnud ennast meie eest, et võiksime elada koos Temaga igavesti.
Mul ei ole tõesti veel tulnud ette juhust, kus ma oleksin pidanud hakkama kellelegi rääkima \”transtsendentaalsest absoluudist, kes on sisenenud meie aegruumi\”.
Aga ju siis Jaanil on.
Häda teile kuivad kaevud ja pimedusse juhtivad teeviidad!Oma teoloogiliste targutustega pole te paremad kui teie esiisad, kes viskasid kirikutest välja neid meeleparandusele kutsunud prohveteid! Sest teie ,kes aja poolest peaksite olema õpetajad,vajate jälle, et teile õpetatakse Jumala sõna esimesi algeid ja olete saanud nende aruliseks,kelledele läheb tarvis piima,aga mitte tahket rooga.Häda teile variserid ja kirjatundjad, kes te teete Jumala sõnast oma arvamuste ja traditsioonide järgi filosoofia. Kas ei takista te mitte Püha Vaimu tööd meie rahva südametes?Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamest ja kõrvust!Parandage meelt ja ärge olge nagu mõnesugustest himudest aetud naisterahvad,kes alati õpivad ja kunagi ei pääse tõe tunnetusele! Ärge pange oma filosoofiaga rahvast komistama eemale Jumalast.\”Ja kui mina olen Issand,kus on siis minu kartus?ütleb vägede Jehoova teile preestrid,kes põlgate minu nime!\”(Mal.1:6)
to: \”Armas Margot\”
see siis ongi moodne hermeneutika ja hingede võitmine – kui mõtled asjust teisiti kui moodsad hermeneutikud ja demütoloogid, siis \”vaata LiveTV-d ja plaksuta käsi\” …
transtsendentaalne absoluut ees või taga …
vaata parem Life tv-d ja plaksuta käsi, las teised kirjutavad ja loevad filosoofiat, ära sina riku sellega oma tuju.
Pühal Vaimul ei ole mingit pistmist filosofeerimisega ega teoloogiaga, Paulus ei ole kumbagi. Peale Jeesusega kohtumist pidas ta kogu oma variseriõpetatust ja kõrget ametikohta sanhedriinis eimilleksi (King James piiblis `dung`)
Juutide ülemale Nikodeemusele andis Jeesus teada, et kui keegi ei sünni ümber ülalt, ei või ta Jumala riiki näha. Järelikult on esmane sünd lihasse ebaõnnestunud, tuleb uuesti sündida vaimu, saada uueks koguni. Ja sealt algab vaimu võitlus liha vastu ja liha võitlus vaimu vastu. Kurat on valetamise, varastamise ja tapmise isa ja tal on ka meie liha üle võimalik valitaseda, kui vaim on liiga nõrk, et vastu seista. Sama on kirikuga. Kui kirik on leige ja tegeleb folosofeerimisega, on ka kurat lähedal ja paneb kavalalt lõkse üles. Miks on tõsikristlastel vaja rõhutada, et ma pole katoliiklane ega lutherlane vm, vaid kristlane. Ju seal mingi vahe on. Ometi peaks olema kõik Jumala teenistuses.
Mina küll ei suuda Jumalat kujutada isikuna. Minu jaoks on Jumal universumi loov ja juhtiv energia. Siiski on traditsiooniliste mõistete kasutamine täiesti vastuvõetav, see loob sideme eelnenud põlvkondadega ja igavikuga. Kirikus käies olen alati mõelnud oma kaugetele esivanematele, kes kuulasid sama sõnumit, laulsid samu laule. See loob erilise aura, sellepärast pooldangi traditsioone. Ajaloolise Jeesuse kohta on üsna vähe teavet. Teame ainult evangeeliumide kaudu midagi tema õpetusest.
Armas Margot. Kuradi juttu ei maksa uskuda – ta on valetaja.
Filosoofiast, vabandust väga, pole pääsenud isegi Paulus, kasutades stoa väljendusviisi (Jaan Lahe räägib sellest). Johannes võttis jälle Logose mõiste, mis oli kasutusel kreeka filosoofias ja ühendas selle Vana Testamendi tarkustraditsiooniga (ehk juudi n.ö. elufilosoofiaga).
On äärmiselt ohtlik, kui astutakse filosoofia vastu iseenesest (iseküsimus kui filosoofia tehakse peaasjaks). Selline käitumine saadab välja sõnumi, et kristlik usk on lollidele, seega ärge mingil juhul kuulge meie kuulutust.
Ka filosoofiast loobumine on omamoodi filosoofia. Ärge tehke oma rumalust ja harimatust Piibli mõõdupuuks! Keegi, ka mitte Jaan Lahe, ei kutsu filosoofilistele targutustele kristliku sõnumi üle.
Huvitav ja mõtlemisväärt arutlus. Aitäh!
jah, ma tean, et ülbust jääb liberaalidel ülegi …
Eks igaühele oma, kui pea matemaatikat ei võta, siis on mõtet tegeleda millegi muuga – mingit muud sügavamat mõtet pole siit vaja otsida. Margoti sõnavõttudest järeldub, et mõttetarkus pole tema kõige tugevam külg, siis olekski tal mõtet millegi muuga tegeleda ja mitte oma tuju rikkuda.
saavad Jeesusest aru vaid niipidi, et ikka tuleb kellelegi pasunasse anda, noh ja iseendale ju ei anna, ikka teistele.
Jaan pane amet maha. Sinu ülbe laiutamine ajalehes hakkab ära tüütama. Mis õigusega Sa siin vendi ja õdesid sikkudeks ja lammasteks jagad. Üsna närune viis oma meelepaha väljavalada. Minu jaoks Sa enam metivend ei ole.
Mõistuse puudujäägi korvab usk.
10.06.2007 16:51 Päevaleht
Termin \”teaduslik\” selliste distsipliinide ees nagu ateism ja kommunism on selle termini lagastamine. Aga asjast: usklik ja kristlane on üksteist välistavad mõisted. Ühele minu tuttavale esitati KGB ülekuulamisel nõue:: \”Te olete usklik, te peate tõtt rääkima\”. Ülekuulaja sattus valele mehele ja sai vaststuseks: \”Usklik olete teie, te usute pimesi kommunismi helget tulevikku. Mina olen k r i s t l a n e\”! Sellega jutt ka lõppes, aga mees visati Tartu Ülikoolist välja – üliõpilasele ebaväärik käitumise eest!!! Usklik võib uskuda mida iganes ja tema usk põhineb enamasti tõestuseta emotsioonidel stiilis \”mulle meeldib\”, \”mulle ei meeldi\”. Seda on näha ka siinsetes kommentaarides. Kristlase osas on laialt levinud väärarvamus, et kristlane on mingi vissis näoga äpu, kes usub olematut ja terroriseerib kaasinimesi. See on vale! Kristlane on inimene kes t e a b, pime usk on kristlase jaoks võimatus! Kõik m õ i s t u s e g a vastolus olev pole kristlase jaoks aktsepteeritav. Ka kristluse müsteeriumid kuuluvad sellesse valdkonda – näiteks leiva ja veini muutumine Kristuse Ihuks ja Vereks. Me ei tea k u i d a s see toimub, aga et kõikvõimas Jumal, kes on loonud taeva ja maa, kõik nähtava ja nähtamatu, kogu kõiksuse seda ei suuda, on mõistusega vastuolus. me pole lihtsalt vaevaks võtnud endale selgitada, mida sisaldab termin
k õ i kvõimsus. Olgu siis veel üks näide: Jumal s u u d a b luua kivi, mida ta ei jõua üles tõsta ja tõstab selle siis rahumeeli üles – Jumala kohta siinpoolsuse reeglid ei kehti! Klaarime Jumala selliste atribuutide nagu kõikvõimsus, kõikteadmine, kõkjalviibimine … enda jaoks ära ja asi muutub selgeks ning arusaadavaks.
Veidi ka kristlasest. Kristlane kasutab ratsionaalselt talle Jumala poolt antud kingitust – mõistust ja vaba tahet. Lähtuvalt Kristuse baaskäsust armastab ta Jumalat üle kõige ja kaasinimest nagu iseennast. Siin tuleb lahti rääkida kaks terminit, armastus ja kaasinimene. Armastus on üks enim lagastatud mõisteid, tavainimene mõistab selle all enammasti seksi. Kristus peab silmas midagi muud, nimelt austamist, lugupidamist, inimese puhul ka väärikust või eneseväärikust. Niisiis võiks öelda nii: austa Jumalat ule kõige ja oma kaasinimest samal määral kui sa austad iseenast. Ergo: austamata Jumalat pole võimalik austada iseennast ning austamata iseennast pole võimalik austada kaasinimest! Siit johtuvadki Euroopa, ka Eesti hädad – me ei austa enam Jumalat, seega ei austa me aga ka iseennast kuigi me sageli endale seda ei teadvusta. Ja kahe esimese puudumisel on kaasinimene meie jaoks tühi koht! Esmase austuse puudumine tingib nii eneseväärikuse kui kaasinimese austamise puudumise ning seega alaväärsusest tingitud agressiivsuse. Kristlane teab seda ja teeb kõik endast oleneva, et sedalaadi olemist vältida, usklik ei tea ega tee ja uskumatu ei tea, ei tee ega tahagi teha. Pole Jumalat, pole ennast väärtustavat inimest, pole eneseväärikust omavat inimest, pole austust väärivat kaasinimest, pole seda, teist ega kolmandat, vohab inimväärikuse puudumisest johtuv füüsiline ja moraalne lagastamine ja selle igal kombel õigustamine. Ainsaks lahenduseks on see: võtkem meile Jumala poolt kingitud mõistus kokku ja tehkem endale selgeks kes on kes ja mis on mis. Ja kui oleme selgusele jõudnud, rakendame oma vaba tahte hea ning õige tegemiseks ja vale ning halva vältimisek. Ja võtkem viimaks ometi tõsiselt Jeesuse sõnu, kes rajas Peetrusele oma Kiriku, mida põrguväravad ära ei võida! Väljaspool Kirikut pole õndsust, punnitagu igat masti usklikud ja uskumatud palju tahes . CHRISTUS VINCIT, CHRISTUS REGNAT, CHRISTUS IMPERAT!
Külalisel 06.08 on õigus, kuigi minu ametivend Jaan Lahe enam ei ole. See mees kannatab esimese surmapatu – kõrkuse all kroonilises vormis ja pealegi
alusetult. Hariduse ja harituse vahel haigutab kuristik, J.L võib ju olla doktorant või mida iganes muud, aga haritust tal pole ja kristlane pole ta ka, paremal juhul usklik. Kristlane ei propageeri hereesiat, ei uduta enamikule arusaamatute terminite varjus, ei valeta ega intrigeeri. Kristlane räägib t õ t t kõikidele arusaadavas keeles. Seega võib Ühineda üleskutsega: JAAN LAHE, PANE AMET MAHA ENNE, KUI SA OMA NÕMEDUSEGA VEEL ROHKEM KURJA SÜNNITAD KUI SA SEDA SENI OLED TEINUD!