Aastaga jäi Euroopas vähemaks 2,5 miljonit kristlast

 

Euroopas on üha vähem kristlasi – 554 miljonit, mullusega võrreldes on arv kahanenud 2,5 miljoni inimese võrra -, seevastu Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas on ristiusu tunnistajate arv pöördunud kasvule.

Ladina-Ameerikas elab 531 miljonit kristlast, Aafrikas 447 miljonit (mullu oli sama number 423 miljont) ja Aasias umbes 370 miljonit, vahendas STT viitega tänavu 25. korda ilmunud maailma misjoni- ja usundistatistika aruandele.

Kokku rohkem kui 2 miljardist kristlasest kuuluvad umbes pooled roomakatoliku kirikusse (52,7 protsenti kristlaskonnast), liikmete arvukuselt järgmised on kokkuarvatuna niinimetatud sõltumatud kirikud, nende järel omakorda protestandid ja ortodoksi ehk idakirikud ning esiviisik lõpeb anglikaani kirikute liikmetega.

Ristiusu sees kasvab kõige kiiremini niinimetatud sõltumatute kirikute hingekiri, kes misjoneerivad agaralt kolmandas maailmas. Tugevasti misjonile panustavad nelipühilased, karismaatilised ja uuskarismaatilised liikumised on samuti näidanud võimet kiiresti laieneda. 64 protsenti kõigist kristlastest elab Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.

Kogu maailma ligi 7 miljardist inimesest on uskkonniti kõige rohkem kristlasi (2,27 miljardit), keda on maailma rahvastikust kolmandik. Ent kõige kiiremini kasvab muslimite hulk (praegu 1,45 miljardit), keda on praegu viiendik kõigist inimestest (21,2 protsenti). Edetabeli tipus on järgmised hindud 913 miljoni usukaaslasega (13,4 protsenti maailma rahvastikust) ja neile järgnevad neljandal kohal inimesed, kes ei kuulu ühtegi uskkonda (774 miljardit, 11,3 protsenti kõigist inimestest), vahendas Soome luteri kiriku teabekeskus.

Rahvauske järgis statistika järgi 266,2 miljonit inimest ehk pea 4 protsenti maailma rahvast, ateiste on mõnevõrra vähem – 148,3 miljonit inimest ehk 2,2 protsenti kõigist inimestest.

Missioloogid David B. Barrett, Todd M. Johnson ja Peter F. Crossing on ülevaadet maailma usundite järgijaskonnast koostanud ja avaldanud juba aastast 1985.