Restauraator: ankurdamata tornikiivreid on Eestis mitmeid

Restauraator Tõnu Parmaksoni sõnul polnud Väike-Maarja kiriku tornikiiver ankurdatud ehk torni seinte külge kinnitatud ning selliseid torne on Eestis mitmeid.

Paljud tornikiivrid on torni külge kinnitamata, sest selline oli 19. sajandil levinud ehitusviis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli 19. sajandi töövõte – nad tol ajal ei pidanud seda vajalikuks. Ja selliseid torne on Eestis maailm, mis on ankurdamata. Ka Euroopas on neid maailm," rääkis Parmakson.

Samas on Väike-Maarja tornikiivri 1873. aastast pärit alusraam heas seisukorras – osa sellest materjalist saab uue kiivri ehitamisel kasutada.

"Kogu see konstruktsioon on tunduvalt üle keskmise – võib öelda, et heas korras. Kui me võrdleme seda tornikiivrit teiste Eesti tornikiivritega, siis on mitmeid tornikiivreid, mis lähevad tunduvalt väiksema tuulekiirusega lendu. Aitab 25-30 m/s ja Lihula tornikiiver on murdunud ja Jõelähtme tornikiiver ilmselt ühes tükis alla tulnud," märkis Parmakson.

"Kui nädalavahetusel tuleb torm, siis ma üldse ei imesta, kui mõni veel lendu läheb," lisas ta.

Probleem on Parmaksoni arvates selles, et meie kirikute hooldamiseks on riik liiga vähe kulutanud. Kirikutel puuduvad piksevardad ja signalisatsioonisüsteemid.

Järg  ERR Uudistes.