Pastor Elmar Reinsoo on oma valla aukodanik

Emeriitpraost, kauaaegne Kihelkonna ja Kärla koguduse õpetaja ning mullune Kihelkonna valla aukodanik Elmar Reinsoo tähistas 5. mail 80 aasta juubelisünnipäeva.

Ehkki Tallinnas sündinud, möödus Reinsoo lapsepõlv Harjumaal Nissi vallas Tabara külas Nissi kiriku lähedal. Pere oli kristlik, vanematel kolm last. Kuus klassi lõpetas poiss kohalikus koolis, seitsmenda Turbas ja siis, kui hakkasid kummitama jutud kolhoosidest, otsustas noormees, et sinna ta ei taha minna. Haapsalu keskkoolist läks ta autojuhtide kursustele ja sai load kätte. Autojuhte oli tollal vaja ja see oli kindel elukutse.

Kristlikus kodus kasvanud noormehe elus sai pöördeliseks 1947. aasta. Nimelt Nissi koguduse noorte hulgas Tabara külast ja ümberkaudsetest küladest levis tollal usuline liikumine. "Noori kogunes palju," meenutab õpetaja Reinsoo, "nad laulsid ilusti ja nende laul hakkas mulle meeldima.

Seniajani ma ei laulnud, lauluhäält polnud ja olin üsna rahul, kui koolitunnistusel laulmise järel kriips oli. Aga vat siis tahtsin mina ka laulda ja hakkasin harjutama. Usu võtsin omaks, käisin leeris." Noorte usukoosolekuil oli piiblilugemisi, kõnesid, arutelusid, tõeotsimisi ja need olid huvitavad kokkusaamised, kust noor Reinsoo oma usule tugeva aluspõhja sai.

Mis oli sõduri välitaskus

Armeesse aega teenima läks Elmar Reinsoo juba uskliku noormehena 1951. aastal. Eesti väeosas Tallinnas määrati noorsõdur haubitsapolku. Peale tavapäraste isiklike asjade oli noormees kaasa võtnud veel "Uue testamendi". Nädal hiljem, kui see avastati, oli kuri karjas. "Suur aplaava läks lahti," meenutab õpetaja Reinsoo mõnusa muigega, "oli pinnimist, esitati igasuguseid küsimusi, sest selliseid raamatuid sõduri seljakotis polnud tollal ette nähtud. Kui mind oli juba küllalt küsimustega pommitatud, tehti ettepanek parteisse astuda. See tegi nalja! Aga raamatut ära ei võetud, kästi koju saata.

Mina seda ei teinud, panin selle oma välitaskusse koiku kõrval ja seal see seisis teenistuse lõpuni! Ma ei usu, et keegi oleks hiljem seda otsimas käinud. Kuid ka polgukaaslaste hulgas oli neid, kes algul ironiseerisid ja totraid küsimusi esitasid. Aga mul oli seal ka oma kaitsja, üks kaevur Kohtla-Järvelt. Ta oli turske poiss, kes küll usust midagi ei mõiganud, aga teadis ühte asja – et meil on usuvabadus. Ja kui mulle siis minu usu kohta küsimusi esitati, käratas küsijaile, et mis te näägutate, meil on usuvabadus. Nõnda see komme ära kadus. Ja kui vaba aeg oli, läksin ma välja oma välitaskuga, ja seal oli "Uus testament"."

Algul oli muidugi raske, kui tuli aru anda, kes sa oled ja mida teed, aga see läks üle. Ülemused olid küll ranged, aga ometi ka arusaajad. Elmar Reinsoo oli väeosas autojuht, koguni diviisikomandöri ja väeosa komandöri autojuht.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.