Audoktor andis õpetajatele ristid

Eile promoveeritud Tartu Ülikooli audoktori Andres Tauli isa Jaak Taul pidas viimased loengud enne usuteaduskonna sulgemist, pool sajandit hiljem sai poeg usuteaduskonna loengutega taasavada
«Mul on niisugune tunne, et ma ei oskagi näppu peale panna sellele, miks ma selle saan,» ütles Tartu Ülikooli audoktori tiitli pälvinud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (eksiilkirik) peapiiskop Andres Taul.

Pärast hetkelist mõttepausi lisas ta: «Ma ütleksin, et Tartu Ülikooli koguduse asutamise eest ja võib-olla selle eest, et ma olin esimene, kes tuli siia teoloogiafakulteeti õpetama.»

Eluaegne sissesõidukeeld

Andres Taul lahkus Eesti pinnalt 1944. aastal kaheksa-aastase poisikesena, olles siin matnud just oma ema.

Pärast 44 aastat kodumaalt eemal olemist naasis ta siia esimest korda 1988. aastal. Toonane okupatsioonivõim nägi siis võimalust tähistada 1000 aasta möödumist Vene impeeriumi loomisest ja Andres Taul kutsuti külla ristiusu koguduste esindajana.

«Ilmselt ma pahandasin kedagi, küsides Enn Tarto ja Mart Nikluse kohta, kes siis veel Siberis olid,» ütles Taul. Riigivõim sai üsna kiirelt aru, et sissesõiduloa andmine oli ennatlik, ning kohe anti Andres Tau­­lile eluaaegne keeld Eestit külastada.

1988. aastal Eestisse tagasi tulemine oli Taulile justkui vaimude vallas ringi käimine. «Ma käisin siin ringi ja vaatasin, et näe, siin pidas Kõpp loengut ja siin Rahamägi. Ja nüüd on minu kord…» rääkis Taul.

Pärast taasiseseisvumist olid Eestis veel n-ö ristiga ja ristita õpetajad. Viimaste hulka kuulusid need, kes polnud oma teoloogiharidust eksamitega lõpuni viinud.

Eestisse naasnud Taulile tehti ülesandeks võtta vastu nende ristita õpetajate eksamid ning nii lõppes Eestis ristita õpetajate ajajärk.

Terve artikkel Tartu Postimehes.