Kiriku tööde rahastamine selgusetu

 

EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus toimuvad restaureerimistööd pakuvad restauraatoritele jätkuvalt üllatusi, kuid kogudust teeb murelikuks teadmatus tööde rahastamise osas – siiani ei ole riik sõlminud lepingut kahe miljoni krooni eraldamiseks.

“Eks see olukord on muidugi ebakindel,” tõdes koguduse õpetaja Anti Toplaan. Tema sõnul pidi Eestis tänavu riigieelarvest raha saama kolm pühakoda, kuid erinevalt Tartu Pauluse ja Narva Aleksandri kogudusest ei ole Kuressaare kogudusega lepingut siiani veel sõlmitud.
 

Seda, mis siis saab, kui lubatud raha ei tulegi, Toplaan ennustada ei söanda. “Loodame lähinädalate ja siiski positiivse lahenduse peale,” sõnas ta. Asja teeb keeruliseks see, et restaureerimistööd on käinud heas usus aasta algusest saati, seda juba sel põhjusel, et praegu on kiriku restaureerimiseks parim aeg.

Töid juhtiv restauraator OÜ-st Rändmeister Juhan Kilumets arvas siiski, et paanikaks veel põhjust ei ole, sest äraütlevat otsust ei ole ju ka tulnud.
Seevastu jätkuvatest üllatustest rääkides tõi Kilumets näiteks hiljuti leitud lae kassettmaalingutega samas stiilis oleva nn võidukaare, mis eraldab kirikuhoone altariosa ülejäänud ruumist.
 

Sel nädalal Laurentiuse kiriku töödest vahekokkuvõtteid tehes tõdes Kilumets, et kindlasti on suure nn võidukaare maalingud viimase aja suurim leid ning nii kogudus kui ka restauraatorid ootavad huviga tulemust, mis kindlasti kompenseerib praeguse pikaajalise nokitsemist nõudva töö. “Pindade puhastamine on praeguste tööde märksõna,” täpsustas ta, lisades, et seda tööd tuleb teha nii, et pinda ei kahjustaks.

Praegune protsess on aeganõudev ka seetõttu, et kuna edasiste tööde metoodika väljatöötamine veel käib, ei saa ka lisajõude appi võtta.
Kilumetsa sõnul on praeguseks jõutud lõpetada lae- ja seinte konstruktsioonide kordategemine, likvideeritud on putuka- ja mädanikukahjustused ning toestatud on talad. Enam ei ole karta, et lagi pragunema hakkaks või alla kukuks.

Toplaan lisas, et sedavõrd ulatuslik töö, nagu seda on pühakoja restaureerimine, on toonud ka üllatusi, mida eelarvet tehes ei osatud ette näha. “Näiteks tuli välja, et katuse vahetamisel olid laetalad omal ajal väljavahetamata jäänud,” ütles ta, täpsustades, et tegemist oli suuremahulise tööga, mistõttu tuli ka katus kahelt poolt lahti võtta ning hoonele tellingud paigaldada.

Seda, millisesse ajastusse võiksid lae ja tõenäoliselt samasse ajajärku jäävad võidukaare kassettmaalingud kuuluda, Kilumets veel öelda ei osanud. “Kindel on see, et kassettmaalingud ei ole selle kiriku esimene dekoorelement,” märkis ta.
 

Ka ei teadnud Juhan Kilumets eile veel öelda, kui kaua sakraalhoone restaureerimistööd kesta võivad. “Kogudus on soovinud juunikuus altariruumi kasutada ja loodame, et selleks ajaks jõuame,” oli ta optimistlik. “Kirik on siiski koguduse maja ning tarvilik tegutsemiseks.”