Repliik: Miks ainult jõulude ajal?
21.12.2005 | ek | Rubriik: ArtikkelJõulude ajal kuuleme üha heategudest, mida siin või seal lastekodulaste, vaeste ja kodutute heaks tehakse. Kuuldes järjekordsest tasuta supi või riiete jagamisest tekib, paratamatult küsimus, miks ainult jõulude ajal räägitakse ja tehakse nii suures koguses head. Justkui vajaks vaene ja kodutu vaid kord aastas kõhutäit, riiet, pesemist ja hoolitsust. Aga ülejäänud üksteist kuud?
Meeli Pärtelpoeg
Asjakohane küsimus. Seega pole ka jõulude ajal osutatav kaastunne ehtne, see on pigem haletsus, mis sisaldab endas suure annuse üleolekut ja põlgust aidatava vastu. Abivajajat kasutatakse vahendina, et kinnitada iseendale, kui suur halastaja ja heategija ollakse.
Abivajajatega ei jagata, vaid nendele antakse ülejäägid.
Samasugune suhtumine valitseb ka luteri kogudustes. Koguduse lihtliikmeile korraldatav jõulupuu on kui pidu paariatele. Enne seda on koguduse vaprad ja ilusad oma erajõulukohtumised külluslikult maha pidanud. No aga mis paariatel tahtagi, olgu tänulikud, et päris maha ei tallata, et ikka veel hingitseda lubatakse…
Miks nii pessimistlik? Ehk on viga oma mõtteviisis. Koguduse jõulupuu ei peagi olema rikkalik sööma-joomapidu, rohkem ikka vaimne koosolemine. Paariaks ei peaks end keegi pidama. Kui koguduse elu taandub materiaalsetele suhetele tuleks midagi muuta.
Ei olnud ka vaimset koosolemist, kulla Joosep. Seda minagi, et kui koguduse elu taandub materiaalsetele suhetele, tuleks midagi muuta — just selles probleem ongi…