Maal jõudis kunstniku sünnipaika

Mõni aeg tagasi rikastus Järva-Jaani kodukoha ühe tuntuma mehe Eduard von Gebhardti maaliga, mis on Eestis üks vähestest kunstniku maalidest.

Oktoobri algul tõi Saksamaa Tönisvorsti koguduse esindus Järva-Jaani kogudusele kingiks Franz Karl Eduard von Gebhardti hinnalise maali. «Meile on kunstnik elavaks saanud,» ütles koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder. «Kirikul olemas olev Gebhardti maal ei kõnelegi nii ehedalt kui see.»

Kunstnik kujutas maalil ennast

Järva-Jaani kogudusel on Tönisvorsti kogudusega pikaajalised suhted. Järva-Jaani kiriku nõukogu liikme Silva Kärneri ütlust mööda on sõpruse üks algatajaid Helene von Schilling, kelle esivanemad on seotud Kuksema ja Orina mõisaga (Kuksema mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Schilling – toim).

Möödunud aastal külastasid sakslased taas Järva-Jaani kogudust ja imestasid, et Järva-Jaanis sündinud tuntud kunstniku Gebhardti töid tema sünnikohas ei leidugi.

Tegelikult on tema maale Eestis üldse vähe. Üks on Tallinna Toomkiriku altarimaal, teine, fragment «Mäejutlusest» on kunstimuuseumis. Kolmas tuntum maal asub Järva-Jaani kiriku kantslis ja on Gerbhardti isast Ferdinand von Gebhardtist.

Koguduse pastoraat, kus Gebhardt 1838. aastal sündis, polnud siiani kunstniku originaaltöid esitleda saanud.

Seepeale otsustasidki Tönisvorsti koguduse esindajad korraldada kodumaal Gebhardti maalide otsingud ja võimalusel need osta. «Ilmus selline daam nagu Sabine Wengst, kes teatas, et tal on kaks maali ja ta võib ühe kogudusele müüa,» selgitas Katrin-Helena Melder.

Maal oli halvas seisus, mistõttu tuli see Järva-Jaani toimetamist ennistada ja uude raami panna.

5. oktoobril tõidki Tönisvorsti koguduse esindaja Hans-Joachim Riechers koos Helene von Schillinguga nimeta maali kunstniku sünnipaika.

Prototüüpideks osutusid talupojad

Kuigi maali teema ja nimi on teadmata, püüdsid sakslased ja kohalikus keskkoolis kunstiajalugu õpetav Melder seda lahti mõtestada. «Gebhardt tõi Jeesuse tõsiellu ja pildilgi on näha, et ta on hoopis tagaplaanil,» selgitas ta. «Pildil on ka veiniklaasid. Piiblis on kaks seika, kus neid kasutati: püha õhtu söömaaeg ja Kaana pulm. Arvasime, et see võib olla Kaana pulma etüüd.»

Maalilt eristub esiplaanil seljaga istuv rohelise kuuega mees, keda asjaosalised arvasid olevat Gebhardti. Melder tõi võrdluseks kõrvale kunstniku pildi. «See on tõenäoliselt tema käsi, on näha tema habeme ja soengu sarnasust,» selgitas ta. «Tundub, et ta maalis ennast Kaana pulma.»

Silva Kärner teadis veel öelda, et Gebhardt kasutas maalidel prototüüpidena kohalikke talupoegi. «Kui vaatasin Kumus «Mäejutluse» fragmenti, jäid kohe silma eestipärased näojooned,» lausus ta.

Maali rahalise väärtuse jättis kirikuõpetaja Melder enda teada. Küll võib võrdluseks tuua neli aastat tagasi Eesti Ekspressis ilmunud artikli, kus on kirjas, et Eduard von Gebhardti maal «Kristus tervendab halvatut» on müüdud 148 000 krooniga ja maali «Musitseeriv ingel» võib saada 80 000-kroonise alghinnaga.

Maal jääb valve all oleva Järva-Jaani kiriku kantseleisse, kuhu Melder tahab tuua kunstiajalugu õppivaid noori. Teistel huvilistel on võimalus kunstiteosele silm peale heita teisipäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti kantselei lahtioleku aegadel või ette helistades.

Franz Karl Eduard von Gebhardt

Sündinud 1838 Järva-Jaanis koguduse pastori pojana. Saanud põhihariduse Tallinna Toomkoolis. 1855–1857 õppinud Peterburi kunstiakadeemias.

1875. aastast Düsseldorfi kunstiakadeemia professor. Tema heatahtlikul vahendusel pääsesid kunstiõpingutele Düsseldorfi balti ja eesti kunstnikud, nagu R. J. von zur Mühlen, Tõnis Grenztein, Paul ja Kristjan Raud, Ants Laikmaa.

1866. aastal maalis Gebhardt Toomkirikule altarimaali «Kristus ristil», millest Laikmaa tegi 19.-20. sajandi vahetusel koopia Pärnu-Jaagupi kirikule.

Gebhardt jutustas oma tingliku tuima hallikaspruuni koloriitidega piltides rahvalähedast luterlust.

Gebhardt suri 3. veebruaril 1925 Düsseldorfis, kuhu ta on ka maetud.

Allikas: Internet