Igaüks on eriline
15.10.2008 | ek | Rubriik: ArvamusKuidas mõista seda, mida ei ole võimalik näha kahe silmaga? Kust otsida Euroopat, kui sellest on saanud kodu?
Üsna tihti on kõige lihtsamatele küsimustele väga keeruline õigeid vastuseid leida. See, mis meid iga päev ümbritseb, on nii loomulik, et me sellele ei mõtlegi. Kahjuks jääb seetõttu palju olulist märkamata ja lahti mõtestamata.
Haridussüsteemi mõjust
Meid ümbritsevad pidevalt inimesed. Et iga inimene on ainulaadne ja kordumatu isiksus, peaks olema justkui iseenesest mõistetav, aga olen üsna veendunud, et iga päev me selliselt ei mõtle ja seda nõnda ei taju.
Seoses majandusseisu halvenemisega on üha rohkem hakatud rääkima sellest, et meie tööturg on jäik, töötajad ei ole võimelised ümberõppeks jne. Kui asi puudutab riiki ja raha, tundub see piisavalt oluline teema, et ka kõige kõrgemad riigijuhid võtavad ette sellest midagi arvata.
Mis võib olla põhjuseks, et me ei taha end täiendada või ümber õppida? Usun, et üheks põhjuseks on meie haridussüsteem, koolis ei ole peamine mitte inimese areng ja selle toetamine, vaid ainekesksus. Oluline ei ole mitte inimene ja tema anne, vaid see, milline on ta võrreldes teistega.
Kooliaeg on üks neid väheseid, kui mitte ainus etapp elus, mil olulisem on see, milline sa teistega kõrvutades oled. Hilisemas elus ei huvita aga sinu võrdlus klassikaaslastega suurt kedagi, sel pole vähimatki tähtsust.
Leida inimese anne
Kui kehaliste võimete poolest võime näiteks jooksmises aimata, et pikk ja kiitsakas edestab paksu ja lühikest, siis näiteks matemaatika- või keeletunnis me nii lihtsalt enam ei lepi, pealtnäha pole ju üheealised nii erinevad, et võiksid ainet erinevalt mõista ja omandada.
Erivajadustega inimeste puhul on selge, et on tarvis ka erilahendusi, sest see on ju silmaga näha. Loomulikult ei ole kõik nii lihtne ja me peaksime jõudma arusaamisele, et väärtustada tuleb iga inimest. Kui leida inimeses anne ja aidata sellel areneda, hakkab inimene tundma huvi maailma vastu ning ülejäänud maailm huvitub sellest ainulaadsest inimesest ja tema andest.
Võimalus kaasa rääkida
Kas rahvus on Euroopas erivajaduseks? Olukord Euroopas ei erine üksikinimese tasandist. Tarkusekuu viimasel päeval väisas Põlvamaad europarlamentäär Tunne Kelam, kellega Põlvamaa eestvedajad (väikeettevõtjad, kolmanda sektori eestvedajad, vabadusvõitlejad, vaimulikud) arutasid erinevate Euroopa institutsioonide otsustamismehhanismide toimimist ja nende muutumist pärast ärevaid sündmusi Gruusias.
Kuigi protsessid pole lihtsad, on meil väga suur võimalus otsustes kaasa rääkida, sest need tehakse konsensuslikult. Erinevad rahvused on Euroopa tugevus. Meil ei ole sarnaselt suurriikidega rahvuslikku survet, saame olla oma otsustes vabamad ja seetõttu tuua nendesse teistsuguse vaate ja uusi tuuli.
Gruusia küsimuse aktiivsemad eestvedajad on Poola, Leedu, Läti ja Eesti, kes näevad seda temaatikat küllalt sarnaselt. Möödunud aastal pärast aprillisündmusi saime Euroopalt tugeva toetuse. Euroopa on muutunud ja muutumas ning meie koos sellega.
Uskuda oma võimalustesse
Põlvamaagi ei saa Brüsselita. Koidula tolli- ja piirijaam, põllumajanduspoliitika, regionaalareng on teemad, millega tuleb tegelda nii meil kohapeal kui otsustajatel Tallinnas ja Brüsselis. On oluline, et erinevad osapooled omavahel suhtleksid, tõstataksid probleeme, leiaksid nende põhjused ja lahendused.
Seda, et me võiksime Euroopast ja selle asjaajamisest tunduvalt rohkem teada, mõistsin, kui Tunne Kelam Põlva keskkooli ja ühisgümnaasiumi abiturientidele antud tunni raames küsimusi esitas.
Nii nagu Tunne Kelam kirjeldas oma tegemisi Euroopas, peame kõik püüdma olla sõbralikud ja naeratada, tunda huvi teiste vastu ning olla avatud, uskuda endasse ja oma võimalustesse, suhelda, teha koostööd ning otsustada üksmeeles.
Vaid siis on lootust, et jääme positiivselt meelde, äratame huvi, ning kui meil on abi tarvis, siis see ka tuleb. Olgu see siis inimese, rahva või riigi tasandil.
Priit Sibul,
Põlva maavanem
“Nii nagu Tunne Kelam kirjeldas oma tegemisi Euroopas, peame kõik püüdma olla sõbralikud ja naeratada, tunda huvi teiste vastu ning olla avatud, uskuda endasse ja oma võimalustesse, suhelda, teha koostööd ning otsustada üksmeeles.
Vaid siis on lootust, et jääme positiivselt meelde, äratame huvi, ning kui meil on abi tarvis, siis see ka tuleb. Olgu see siis inimese, rahva või riigi tasandil.” Jah!? Ja mitte sõnagi Jumalast, mitte sõnagi Kristusest? Lihtsalt püüame olla nagu arvas Tunne Kelam või mõni teine tegelane…
Minu Piibel aga ütleb:”Õpetuse ja tunnetuse juurde!Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu!” Paistab et eestlased ei taha, või lihtsalt ei oska õppida oma esivanemate vigadest.”Nõnda ütleb Issand:Missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks?”Kas on see generatsioon eestlasi saama jällegi tühjuseks nagu nende esivanemad? Kui te ei usu, siis te ei püsi! Sest rahvas või kuningriik kes Jumalat ei teeni,hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootuks. “Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest,jättes teile eeskuju, et te käisiksite tema jälgedes.”(1Pt.2:21)Positiivne mõtlemine, naeratused, enesesse uskumine, soe ja sõbralik käepigistus koos heatahtliku silmavaatamisega jne… see on parem kui mitte midagi, aga kas ei tee seda hea mulje jätmiseks ka kõige pimedamad paganad oma teel põrgusse?
Miks te, mati, arvate, et eesti rahvas Jumalat ei teeni?
Jumala teenimiseks on palju viise, ka need teie poolt ärapõlatud naeratused, soojad käepigistused ja heatahtlikud silmavaatamised….
Mina arvan, et põrgust pääseb ristimata pagan, kes oma elus on kaasinimestele armastust osutanud, ja sinna satub “kristlane”, kes häälekalt kuulutab “Jumala sõna” ja on unustanud armastuse ja halastuse.
Mati, kas te ei karda, et teilegi öeldakse kord viimse kohtu ees: “Oled minu nimel teinud küll palju vägevaid tegusid ja mind Issandaks hüüdnud, aga mina ei tunne sind — mine minu juurest ära, ülekohtutegija!”?
Esiteks. Ükski ristimata või ristitud pagan ei pääse põrgust muidu kui usu ja usutegude läbi Jeesusesse Kristusesse! Nagu ütleb ka Kristus ise:”Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb…Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on kohtumõistja.”
Mis tähendab et kaasinimestele heategude ja halastuse osutamine ei ole võrreldav Kristuse verega ja seepärast ei vabastada see kedagi igavesest hukatusest. Eks tee seda ka sajad paganlikud religioonid, kultused, sektid ja vaimsed liikumised, mis ei tunnista et Kristus on Jumala Poeg?
Eks näidanud ka Iisraeli variserid ja saduserid üles erakordset püüdlikkust inimlike heategude ülesnäitamisel ja propageerisid neid rahva hulgas kümnele käskule toetudes? Ometi ütles Kristus tema juurde tulnud juutide religioossele juhile, Nikodeemusele, ilma erilise tseremoniaalsuse või teoloogilis-filosoofilise arutluseta: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Ta ei hakanud Nikodeemust kiitma tema suure religioossuse või lahke käitumise ja paljude heade tegude pärast, mis ta rahva hulgas oli teinud. Jeesus teadis tema tegusid! Ta ei raisanud aega vaid rääkis Tõest. Sest Jeesus Kristus on tee, tõde ja elu!
Kui maailm saaks päästetud inimlike heategude läbi, siis poleks Jumal oma Poega saatnud. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tema oleks Igavene Elu.” Mis tähendab et patuloomuses sündinud inimeste heategudest ei piisa igavesest hukatusest pääsemiseks. Jumal pidi selleks saatma oma Poja, et need, kes Temasse usuvad pääseksid. Jumala armastus on suurem kui patuste inimeste heateod! Piibel ütleb :”Ühelgi, kes astub üle Kristuse õpetusest ega püsi selles, ei ole Jumalat. Kes püsib Kristuse õpetuses, sellel on nii Isa kui ka Poeg.” See on Jumala Sõna mille kirjutas apostel Johannes, kes oli tihti Jeesuse rinna najal ja siit võib järeldada et Kristuse õpetusega käivad kaasas ka tingimused. Me kas püsime Kristuse õpetuses või astume sellest üle. Sellest sõltuvalt on meil Jumal, või -ei ole.
Teiseks. Millest ma arvan, et eesti rahvas Jumalat ei teeni? Kui juba eestlaste esimese iseseisvuse aegne kirik muutus lõpuks peamiselt väliste kombetalituste ja kirikudoktriinide kammitsaisse kinnijäänud religioosseks maffiaks, ehk nagu kirjutab 1925 a.Aleksander Tikenberg “Ühel suurel kirikupäeval Tallinnas olime Reitsiga (prohvet),pealt kuulamas, kuidas mõõdeti vabariigi usuelu taset- mõõduks võeti armulaualkäijate koguduseliikmete arv. Inimesed uskusid õpetust, mille põhjal armulaual saab patud andeks ja armust usu läbi õndsaks-elada aga võib, kuidas keegi tahab ja rahakott kannatab. Isegi kõik kiriklikud perekondlikud tähtpäevad-pulmad, ristimised,leerid ja matused-olid muutunud suurteks jooma ja tantsutrallideks. Need aga, kes seda hukka mõistsid, tembeldati lahkusulisteks.”
Millist usutruudust või ustavust võib oodata rahvuselt pärast 50 aastast sundkorras kohaldatud iidolikummardamist, kui tema vürstid ja religioossed juhid ei austa tänaseni Jumalat, ei pane Teda kõiges esikohale ega ela Tema seaduste järele oma igapäevases elus.
Nähes eesti kirikujuhtide kollasekssuitsetatud sõrmi, nende kodu- ja saunanurkadesse kogunenud tühjaksjoodud veinipudeleid ja nende suurt huvi igasugu maailmavaimust aetud religioosse sopakirjanduse ja imede vastu, siis pole vaja erilisi vaimuandeid et mõista kes millele ustavaks on jäänud.
Kas ei ütle vägede Jehoova “Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas?” Jumal on meid oma esivanemate jumalatuse karistusest välja toonud. Taevast jälgitakse eestlaste südame- mõtteid ja kuulatakse nende suude ütlemisi. Kas rahvas saab olla tugev ilma usuta? Kes täidab eestlaste sees oleva vaimse vaakumi? Statistika järele on Kristlik kirik, see Lääne tsivilisatsiooni alus, Eestis suhteliselt olematu. Eesti erineb teistest Euroopa Liidu riikidest kui kõige väiksema religioossusega riik. Või on see lihtsalt oma esivanemate jumalatuse karistusest vabastatud rahvuse tänuavaldus sellele, kes neid vabastas? Või hoopis eht-eestlaslik trend teenida Taeva Jumalat 2008 a.?
Kolmandaks. Kas ma ei karda et ühel päeval Issand Kristus ütleb mulle viimsepäeva kohtus: “Oled minu nimel teinud küll palju vägevaid tegusid ja mind Issandaks hüüdnud, aga mina ei tunne sind — mine minu juurest ära, ülekohtutegija!”? Ei karda! Sest Jumal on mulle oma Sõna Vaimu läbi öelnud: “Ma olen sinu pannud oma rahva proovijaks, kindlustatud linnaks, et sa õpiksid tundma ja katsuksid järele nende teed.”
Kuidas saab töölevõtja kedagi süüdistada et see teeb tööd, milleks ta tööle võeti?
Vabandage, miks peaks EELK liikmete maksurahaga doteeritav kirikuleht avaldama üht saba ja sarvedeta heietust Prüsselist & Põlvast kõige maisemal tasandil? Kus on kiriklik, vaimulik, jumalik iva? Pealegi on kohalikud valimised veel kaugel, et alustada (peaaegu?) tasuta poliitreklaamiga EK veergudel. – Või ongi juba stardipauk kuskil tagatoas kõlanud?
“Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu! “Siis ma läksin alla potissepa kotta,ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures. Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis näis õigem olevat teha.
Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:”Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!”
Kui nüüd keegi mõtleb et: “Oh! See jutt käib ju muistse Iisraeli kohta ja mis on minul, tänapäeva haritud eestlastel sellega üldse pistmist, siis järgnev võib tema arvamust muuta.
“Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitkutakse, kistakse ja hävitatakse: aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha.”
Panid tähele et Jumal kavatseb pattulangenud ja Jumalast ärataganenud riikidele kurja, kuid võib oma meelt muuta!?
“Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse: aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma lubasin talle teha. Pöörduge seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!”
“Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge minu juurde, ütleb vägede Issand, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Ärge olge oma vanemate sarnased, kellele endised prohvetid hüüdsid, öeldes: Nõnda ütleb vägede Issand: Pöörduge ometi oma kurjadelt teedelt ja oma kurjadest tegudest! Aga nad ei kuulanud ega pannud mind tähele, ütleb vägede Issand.
Teie vanemad-kus nad on? Ja prohvetid-kas nad elavad igavesti? Aga minu sõnad ja seadused, mis ma andsin oma sulastele prohvetitele, eks need tabanud teie vanemaid…”Sk.1:3-6
Lugupeetud maavanema jutu peale sobib talle pihku pista see tuttav mustvalgete ristkülikutega palakat KÕIK ERINEVAD/KÕIK VÕRDSED, mis mäletame hästi homotrallitamiselt. Ongi nii või? Deemoneid võib olla ka väga erilisi, miks mitte neid väärtustada?
Vastuseks sellisele hoiakule, mis näikse olevat omane mitte ainult hr. Sibulale, vaid tema sõnumit soovib võimendada ka EK toimetus (kas ka EELK?!), selle taustal on mõistetav ‘mati’ (vastu)reaktsioon. Kui see ainult põhimõtteliseks kirikuvastasuseks ei kujuneks. Vaimulikke väeüksusi ehk konfessioone peabki olema mitmeid ja erinevaid; see ei anna põhjust veel torusid üksteise vastu käänata.
Palun ärgu tuldama väitma, et kirikuleht peab kajastama erinevaid seisukohti tulenevalt sõnavabadusest. Kristlik on kristlik, paganlik paganlik (illustratsiooniks väga hea Ehasalu reikilugu), ja sekulaarne on sekulaarne. Kristlik ajaleht ei ole kohustatud vahendama igasugust ebakristlikku sodi sõnavabaduse sildi all, diskrediteerides sellega kogu EELK-d ja laiemalt eesti kristlasi. Kuskile tuleb piir vahele tömmata. Vastasel juhul loobun ma seda lehte tellimast ja hoiatan ka kõiki teisi selle libakristliku meediakanali eest.
Palju ei puudu, et läbimüügi ja loetavuse nimel hakkab EK avaldama Rõngu kirikus ristitud Kati Murutari NewAge-seksijutte nii nagu Delfi seda teeb. Autoriks ikkagi kirikuinimene. Lööki kui palju! Qou vadis, E(EL)K?
“Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast; aga kui esmalt meist, missugune lõpp ootab siis neid, kes ei võta kuulda Jumala evangeeliumi? Ja kui õige(st.õige ainult läbi Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli vere läbi) pääseb vaevu, kuhu siis satub jumalakartmatu ja patune?”
Eks kirjutanud hr.Jakob Köler juba 1739a. väljaantud esimese eestikeelse Piibli sissejuhatuses: “Uskuge kindlasti, et kõigesuurem süü, mispärast Jumal meie maa rahvast nii mitu sada aastat nii väga suurte ja raskete nuhtlustega on nuhelnud, on see, et teie, kes siin maal elate, Jumala sõnast ei ole hoolinud, vaid olete pimeduses ja ebausus( ilmselt mõtles härra Köler eestlaste paganlikku iidoli- kummardamist) oma eneste hullude mõtete järele elanud, ja seepärast pole teil mitte selgesti teada olnud, mis Jumal õige hea armuline tahtmine on. Himustage nüüd suurema hoolega Jumala sõna selget piima…”
Õiglus ülendab rahvast,aga patt on puuduseks rahvahõimudele.”(Õp.14:34)Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas.
Kas ei igatsenud ka Iisrael oma südames elada teiste paganrahvaste sarnaselt kui nad ehitasid Põletuspaiga ohvrikünkad, mis olid Ben-Himmoni orus ja põletasid oma poegi ja tütreid Moolokile.(kaananlaste iidol)
Kuigi Jumal oli neile öelnud “Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat, nõida, manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!” tegi Iisrael siiski oma tahtmist.
Tulemuseks oli muude tõsiste karistuste hulgas ka see, millest tänapäeval küll palju räägitakse, kuid mitte Jumala sõnast, vaid hoopis teistest motiividest lähtudes. Selle nähtuse nimi on Holokaust! Nii kuulutas Iisraeli prohvet Jesaja umb. 740 aastat enne Kristuse sündi: “Ja Issand ütleb: Sellepärast et Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi, käies astuvad tippamisi ja kliristavad jalarõngaid, teeb Issand Siioni tütarde pealae kärnaseks ja Issand paljastab nende häbeme.(eks võetud nad koonduslaagritesse saabudes kõigepealt paljaks) Sel päeval võtab Issand toredad jalarõngad, laubaehted ja kaelakeed, kõrvarõngad, käevõrud ja loorid, peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid, sõrmused, ninarõngad, riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud, peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid. Ja sünnib et, et palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk( kes on näinud dokumentaale Holokaustist on näinud ka laibahunnikuid mis lehkasid kõdu järele) vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk(mis tähendab vangi käsivarrele tätoveerid numbrit )Su mehed langevad mõõga läbi ja su sangarid sõjas.”(Js.3:16-26)
“Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest KADUVUST, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu.”
Kas külvavad ka eestimaa isad ja emad siia ilma lapsi, kellele nad tutvustavad ainult selle maailma vaimust aetud paganlust ja liha loomusest tulenevat jumalavastast enese ülesupitamist, mis ei taha alluda Jumalale ega arvestada Tema seadustega? Kas sarnaneb see rahvas mehega, kes vaatamata üleseatud märkidele ja teda hoiatavatele inimestele, jooksis igal hommikul tööle minnes ikka ja jälle vastu posti, kuni ta jäi totaalselt pimedaks….
struula:
Te pahandate artikli üle, et pole seda vaimset iva jms.
Igast tekstist võib lugeda välja kõige hullemat… aga võib lugeda välja ka midagi kasulikku ja õpetlikku. See oleneb lugejast.
Võibolla on teie enda nõudmised lehele liiga jäigad ja raamidesse kängitsetud?
Tere, Harri Kingo. Vana arm ei roosteta… Kuna olen varasemast sinuga sina peal olnud, siis oleks imelik korraga ’teie’ peale üle minna. Palun vabandust, kui familiaarne tundub.
’Igast tekstist võib lugeda välja kõige hullemat… aga võib lugeda välja ka midagi kasulikku ja õpetlikku. See oleneb lugejast.’
– No kas ikka on nii. Palju oleneb siiski ka kirjutajast. Nt. sinu kirjapandu ’haagib’ ka siis, kui kõigega nõus ei ole. Kuid kirjutatu on loogiline ega ole juhusliku sõna vaht. Eelistan sinu sõnumid peldiku seinale kirjutatust. Kuigi küllap sul on õigus, et sealtki võib leida midagi huvitavat. Esimene eelistus oleks aga kvaliteet-meediakanal. Erinevalt sinust on mul kahju, et kirikuleht kipub alla käima ja avaldab mingil x-põhjusel tekste, millel kristlusega vähimatki pistmist pole. Ja seda EELK liikmete doteeringul. Ning EELK egiidi all, jättes mulje, et luterlased mõtlevadki nii nagu see lugupeetud maavanem. Viimasel on vabadus kirjutada millest iganes, see ei pahanda. Pigem on probleemiks EK toimetuse valikukriteeriumid, mille suhtes tahaks küll rohkem selgust saada. Kurvastavalt sageli leiab sealt mingit humanistlikku või ka NewAgelikku loba. EK peaks olema ja jääma mõtteliseltki meediakantsliks, kust tulevat sõnumit saaks usaldada ka (või eriti) ristiusus esimesi samme astuv või lihtsalt otsija lugeja.
– Huvitav, mida õpetlikku iva sina sellest loost leidsid, mis sind vaimulikult kosutas ja ahaa-elamuse valmistas?
– Küsin seda siira imestusega, kes ma sind tunnen ülinõudliku lugejana.
Mul pole mingeid mälestusi ühestki struulast oma elus. Niipalju sellest “vanast armust”.
Kas aga sina või teie vorm… see pole nii oluline. Kui olete 80+, on mul raske sina öelda, kui oled 10+, siis naljakas teietada…
Pole nii oluline. Vaatame, kuis kujuneb.
Mina lihtsalt ei loe seda, mis mind ei huvita. Vaid sedapalju, et mõista – ei huvita. Tee samamoodi.
Ja ikagi tundub mulle, et su enda nõudmised lehele on liiga jäigad ja raamidesse kängitsetud.