Kas Jõhvi kiriku rajas tsistertslaste ordu?

 

 

 

Miks ehitati 800 aastat tagasi üks Soome lahe piirkonna suuremaid kirikuid Jõhvi ja kust selleks raha võeti? Ning kas see oli kirik, kindlus, klooster või kõike seda korraga?

Laupäeval korraldas Jõhvi muuseumi selts traditsioonilise mihklipäeva ajalookonverentsi, mis haakub nii Jõhvi Mihkli kiriku nime kui rahvakalendri mihklipäevaga. Jõhvi kiriku ajaloolt on aidanud kattevarju heita viimasel ajal toimunud väljakaevamised, samas on nende käigus leitu andnud ainet üha uutele küsimustele.

2007. aasta suvel toimunud väljakaevamistel tehti kindlaks, et kirik ehitati kohe alguses praeguse suurusega, seda pole aegade jooksul jupi kaupa laiendatud. "Tegemist oli Eesti ja ka Soome tolle perioodi suurima kirikuga, kui välja jätta Turu Toomkirik, mis aga oli kogu Soome peakirik. Siinkohal on loogiline küsida, miks nii suurt kirikut tarvis oli," arutles konverentsil oma ettekandes ajaloolane Vallo Reimaa. "Nagu praegu, nii võis ka 800 aastat tagasi mõtteis ehitada õhulosse, aga finantsid panid ikka reaalsetele tegudele päitsed pähe. Kust tuli nii suure kiriku jaoks raha?"

 

Taani hindamisraamatu järgi oli Jõhvi kandis asustus märksa hõredam kui näiteks Askeles ehk siis tänapäeva mõistes Lüganuse ümbruses. "Aga Lüganuse kirik jääb Jõhvi omale suuruses märgatavalt alla. Nii et kohalikele kodukirikuks ei olnud midagi nii võimsat mõtet ehitada," järeldas Reimaa.

Reimaa sõnul leidis ta vihjeid võimalikele vastustele uurimistöö käigus läinud talvel, mil ta süüvis põhjalikumalt algallikatesse. Kõige tähelepanuväärsem on 15. sajandi alguses toimunud maadevahetusprotsess Liivi ordu ja Kärstna kloostri vahel, kus ordu vahetas oma Kesk-Eestis asuvaid valdusi kloostri Jõhvi piirkonna omade vastu. "Sellest tulenevalt selgus, et siinkandis kuulusid tohutu suured alad varem tsistertslastele," lausus Reimaa.

Tsistertslased olid tollases katoliku maailmas tuntud kui väga head majandusmehed. Kõikidel munkadel-nunnadel oli töökohustus ning seetõttu oli tegemist väga rikka vaimuliku liikumisega. "Jõhvi kirik on ilustustevaba praktiline ehitis, mille arhitektuurilisel planeerimisel on aluseks võetud tsistertslastele põhimõtteid. Seega peame tulevikus väljakaevamistel otsima just sarnasusi tsistertslaste ideaalkloostri planeeringuga," rääkis Reimaa.

Arvatavasti pidev sõjaline oht idast sundis Liivi ordut oma idapiiri kindlustama. Algselt piiri lukuks peetud Narvat on, nagu hilisem ajalugu näitab, vaenlasel lihtne ignoreerida ja temast mööda minna. Seetõttu ehitas ordu Vasknarvasse teise kindluse, aga iga selline kaitseehitis vajas majanduslikku baasi, mida ordul Ida-Virumaa piirides ei olnud. Seega oli ordul huvi luua maadevahetuse kaudu piirikindlustustele vajalik majanduslik tagala, mis suudaks kindlustes olevat valvemeeskonda elatada, arutles Vallo Reimaa oma ettekandes.

Jõhvi kiriku sünniloo algdokumentide uurimine on toonud teisegi intrigeeriva küsimuse. Maadevahetuse dokumentide põhjal võib oletada, et ka Lüganuse kirik on algselt tsistertslaste ehitatud, ning tolle aja arusaamu ja poliitgeograafilist reaalsust arvestades võis olla algselt tegemist kloostri ja kindlusega.

 

2007. aasta väljakaevamisi juhtinud arheloogi Villu Kadaka ettekanne puudutaski leitud materjale ja neist tulenevaid järeldusi. Tol suvel leiti väljaspool kirikut mitmete ehitiste ning kaitsemüüri vundamente. See lubab arvata, et lisaks varem teada olnud müüripealsele kaitsekäigule oli kiriku ümber päris keeruline kaitseehitiste võrgustik ning tegemist oli tõelise kindlusega, mitte kindlustatud kirikuga, nagu varem arvati. "2007. aastal saime teha vaid fragmentaalseid proovikaevamisi ning kasutada georadarit maa sisse piilumiseks. Suuremad väljakaevamised seisavad veel ees ja praegu on kõige suurem probleem finantseerimine," ütles Kadakas.

Raha arheloogilisteks uuringuteks on raske leida ning seetõttu on esialgu lahtine, millal uuringud Jõhvis edasi lähevad ja kas suudetakse alustada väljakaevamisi ka Lüganuse kiriku juures. Nii Villu Kadaka kui ka Vallo Reimaa arvates tuleks uuringuid kindlasti jätkata, sest vaid nii võib saada vastuseid väga põnevatele Eesti ajalugu puudutavatele küsimustele.

Tasub edasi kaevata

Tsistertslaste jäljed