25.08 Aleksandri kirik lõi värvilistes tuledes särama
25.08.2008 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklid20. augustil korraldati Aleksandri kiriku kunstvalgustuse avamise puhul narvalastele korralik valgussõu.
Kunstvalgustuse avamistseremoonia ajal tunnistasid Aleksandri koguduse pastorid Villu Jürjo ja Oleg Sevastjanov, et neid öistele valgustustehnika proovilülitustele ei kutsutud, et muljet mitte rikkuda. Seetõttu nägid ka nemad koos ülejäänud linlastega 20. augustil kunstvalgustuse süttimist esimest korda.
“See on imeline! Ma ei suuda seda uskuda,” olid vikerkaarevärvides säranud kirikukuplit imetlenud Villu Jürjo ainsad sõnad. “Millegipärast otsustas jumal valida siiski meie kiriku, kellele paljude koguduste jaoks majanduslikult raskel ajal euroliidu rahaga abikäe ulatada,” ütles Oleg Sevastjanov.
Ei koguduse töötajad ega ka kirikule kunstvalgustust paigaldanud Peterburi ettevõtte Tehnosvet esindajad ei öelnud, kui palju tööd maksma läksid. Ildar Iskakov, ettevõtte Eesti esinduse juht, ütles vaid põiklevalt, et eskiisprojekt läks kogudusele võrdlemisi vähe maksma. “Midagi sellist pole ei mujal Eestis ega Peterburis,” märkis ta.
Keerulise installatsiooni tehnilistest detailidest rääkides mainis ta, et projekteerijad lähtusid eeskätt nõudest, et kuplilampide tööaeg oleks võimalikult pikk. Lampide vahetamine rohkem kui 50 meetri kõrgusel oleks kirikuteenritele osutunud sõna otseses mõttes taeva nuhtluseks. Kokku on kirikule suunatud üle 200 valgusti.
“On väga tore, et kellatorni arhitektid, kellel oli juba oma valgustusprojekt olemas, lubasid meie disaineritel kogu töö ära teha,” ütles Iskakov. “Muidu oleksid kiriku ümbrust kaunistanud vaid menukad, kuid sageli absoluutselt kasutud ainult ülespoole suunatud valgustid.”
Mees mainis, et peale uute lampide paigaldati kirikule ka minevikus seal olnud valgustite koopiad. “Kinnitasime nad koguni samadesse aukudesse,” ütles ta, lisades siiski, et malmivalust tugedele kinnitatud lambid palju valgust ei anna. Külgvalgustuse jaoks pidid ehitajad kasutama metallmaste, mis on Iskakovi sõnul ainsad kirikul ebaloomulikena tunduda võivad detailid. “Neist polnud siiski mingit pääsu, naabermajade katustele ei saa siin linnaosas midagi kinnitada,” märkis ta Vene peakonsulaadi hoonele viidates.
Kuplile paigaldatud lambid suudavad Iskakovi sõnul luua mitu tuhat värvivarjundit. Kogu valguskompleks töötab kolmes režiimis: igapäevasest ja kokkuhoidlikust kuni kõigis vikerkaarevärvides särava pidulikuni. Viimast demonstreeriti ka avamistseremoonial. 20. augusti valgusetendust saatsid kirikutöötajad elektrioreli muusikaga, korraldades nii tõelise valgussõu.
Päris orel on Oleg Sevastjanovi sõnul Saksamaalt juba tellitud, kirikus on sellele ka koht leitud. Samuti on olemas orelimängija – Aleksandri koguduse muusikaline juht Tuuliki Jürjo, kes on Oleg Sevastjanovi sõnul üks Eesti oma ala tippe.