Pühapäeval viivad kõik teed Kambjasse
13.08.2008 | Kristjan Luhamets | Rubriik: MääratlemataAlgab kolm päeva kestev kristlik noortefestival teemal «Jumal tänatud!».
17.–19. augustini ootame Kambjasse noori Eestist ning välismaalt. Huvitavat tegevust jätkub kõigile, õpitubades saab suhelda eesti, vene ja inglise keeles. On veel vabu kohti, infot leiab festivali koduleheküljelt www.jape.ee.
«Tänan» ja «palun» on sõnad, mida meile õpetatakse maast madalast. Siiski tuleb ette, et need vahel ununevad. Ja kui nii juhtub, siis ununeb ka palju muud ja lõpuks tundubki, et asjad on justkui iseenesest. Tänavad on pühitud iseenesest, leib on poeriiulil iseenesest, päike paistab iseenesest.
Vaevalt unustab keegi tänada vetelpäästjat, kes uppuja kindlast surmast päästis. Jumal aga kingib meile elu ja kõik, mida vajame, iga päev.
Kaunis on mõelda, et meie rahvas on pidanud kõige hinnalisemaks tasuks Jumala abi. Ja mis saabki olla hinnalisem sellest, kui Jumal ise meid aitab. Sellepärast soovisid vanad eestlased: «Aidaku sind Jumal», millest sai lühend aituma ehk aitäh.
Me kõik vajame enda kõrvale inimest, kes meid mõistab. Sõna «tänan» annab märku, et mõistan ja tahan hoida suhet. «Jumal tänatud!» tähendab, et hoian oma suhet Jumalaga, sest olen märganud Tema tegusid.
Korraldava toimkonna nimel
Kristjan Luhamets
Kui vaadata seda kava, millega Kambjas hakatakse tegelema, siis tekib hulk küsimusi. Kuidas sobib kristlusega kokku maailmalik lärmakas muusika, jooga propageerimine, tantsimine, seks – kas see on siis kristlik kvaliteet, ja ise veel palutakse, et Jumal kaitse eestimaad hävituse eest.
Kui kaua Jumal kaitseb sõnakuulmatuid lapsi, ilmselt mitte kaua…
Kui vaadata pilti ilma kirja lugemata võiks arvata, et tegu on mingi grupiseksi üritusega. Kui kurat endalt plakatil Kristjan Luhametsa maski näolt rebib, siis näevad kõik, kes tegelikult selle ürituse korraldaja on.
Kas arvatakse, et noored ei peaks teadma, millega elus tuleb kokku puutuda ning mis vaatekohast on õige sellesse suhtuda?