Kirikukogu valis kolm uut piiskoppi
05.12.2023 | Liina Raudvassar | Rubriik: Esilehe pealugu pildigaKuigi 24. novembril Tallinnas usuteaduse instituudi ruumes toimunud EELK XXXI Kirikukogu 5. istungjärgu päevakorras oli mitmeid kaalukaid teemasid, kaalus kõik üles kolme uue piiskopi valimine.
Kirikukogu oli otsustusvõimeline, sest kohal oli rohkem saadikuid kui kvoorumiks vajalik.
FOTO: Liina Raudvassar
Kirikukogu päev algas piduliku jumalateenistusega Püha Vaimu kirikus, kus teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja teised kirikuvalitsuse liikmetest vaimulikud.
Istungjärku alustati mälestusminutitega. Emeriitpeapiiskop Kuno Pajula (1924–2012) surmast möödus 11 aastat ja tänavu läks ajast igavikku neli vaimulikku: Oleg Sevastjanov (1948–2023), Raivo Asuküla (1948–2023), Hendrik Laur (1937–2023) ja Thomas Vaga (1938–2023).
Kahe päeva asemel üks päev
Kui tavaliselt toimub kirikukogu sügisene kogunemine kahel päeval, siis tänavu saadi hakkama ühega, päev oli jagatud kaheks istungjärguks. Istungit juhatas peapiiskop Urmas Viilma, asejuhatajatena istusid presiidiumis veel praost ass Marko Tiitus ja kirikukogu liige Riivo Sinijärv. Kirikukogu oli otsustusvõimeline, sest kvoorum oli nõuetekohaselt koos – nomineerimiskomisjon kinnitas, et saalis viibib 54 hääleõiguslikku saadikut.
Veel võeti vastu otsus Rootsi praostkonna lõpetamise kohta.
Kirikukogu oli ühel meelel, et EELK järgmise aasta eelarvet võib menetleda nn kiire korra põhiselt – esimene ja teine lugemine korraldati ühel päeval. Kantsler Andrus Mõttus tutvustas eelarve eelnõu ja vastas küsimustele. Kaasettekande pidas revisjonikomisjoni liige Andres Õis.
Eelarve võeti vastu
Saalist tulnud küsimusele, millistest ressurssidest on mõeldud tasustada valitavate piiskoppide tööd ning kas ka emerituuri siirduvad piiskopid saavad pensioni, vastasid kantsler ja peapiiskop. Selgitati, et seni on makstud pensioni vaid emeriitpeapiiskopile.
„Me ei vali täna kolme piiskoppi juurde, vaid ühe. Kaks on juba ametis ning nende palgad on eelarves. Kokku on vaja juurde alla 20 000 euro ja see summa on olemas,“ lisas peapiiskop ning lisas, et piiskoppide nagu teistegi kirikuvalitsuse liikmete palga suurus on seotud kirikukogu poolt kinnitatud palgaarvestuse valemiga. Ametisse valitud piiskopid hakkavad piiskopipalka saama alles piiskopiks pühitsemise hetkest, mis toimub valimisest arvates kuue kuu jooksul.
Teise lugemise järel toimunud hääletuse tulemusel otsustas kirikukogu järgmise aasta eelarve 54 poolt- ja ühe erapooletu häälega vastu võtta.
Peapiiskop kutsus üles tellima Eesti Kirikut
Eelarve arutelu ajal esitati küsimus ajalehe Eesti Kirik kohta. Uuriti, miks nädalaleht ilmub kolm korda kuus paberil ning ülejäänud nädalatel veebis. Peapiiskop tänas SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liikmena küsimuse eest ning nentides, et ilmumise sageduse muutus on majandusliku kaalutlusega, märkis, et EELK kogudused saaksid olukorra lahendamiseks palju teha, tellides Eesti Kiriku oma koguduse töötegijatele. Ta viitas toimetusest saadud informatsioonile ning märkis, et umbes 70 EELK kogudust ei telli kiriku oma ajalehte ja see olukord võiks muutuda. „Tellige ajalehte Eesti Kirik oma koguduse juhatuse liikmetele. See on minu üleskutse,“ toonitas kirikupea.
Keskendudes piiskopi-teemale
Kui tavaliselt on peapiiskop oma kõnes kirikukogu ees käsitlenud olukorda kirikus laiemalt, siis sel korral seadis ta fookuse kitsamaks ning keskendus piiskopi-teemale.
Omal kombel kujunes tema sõnavõtust ettevalmistus istungi olulisele päevakorrapunktile, milleks oli uute piiskoppide valimine. Ta märkis, et alates 1992. aastast on tegutsenud peapiiskopi kõrval abipiiskop või piiskopid, kes abistavad kirikupead kiriku juhtimises. Peapiiskop toonitas, et on pidanud oluliseks juhtimist jagada ning tegutseda kollektiivse juhtimise kohaselt. Just seetõttu on ta peapiiskopina esitanud oma kandidaadid piiskopiametisse.
Kirikukogu otsustas järgmise aasta eelarve 54 poolt- ja ühe erapooletu häälega vastu võtta.
Ta rõhutas, et kolme uue piiskopi ametisse valimist ei saa käsitleda uue teemana ning seetõttu puudub ka vajadus küsimust süvitsi analüüsida. Uute piiskoppide valimise näol ei ole tema sõnul tegemist muutmisettepanekuga. Vastupidi, just siis, kui uusi piiskoppe täna ametis olevate ja peatselt emerituuri siirduvate piiskoppide asemel ei valita, oleks tegemist uuendusega.
„Siis oleks hetk, kus tegelda mõttega, millist kirikut soovitakse ja kuidas kirikut juhtida, kui peapiiskopi kõrval ei ole piiskoppi või piiskoppe. Siis peab tõsiselt mõtlema,“ märkis Viilma ning lisas, et tema soov on juhtimisvastutust jagada ja ta ei soovi muuta kirikut „ühe mehe kirikuks“. Ta kinnitas, et sai sellise suuna hoidmiseks kirikukogult juba 2014. aastal mandaadi ning seda ei ole temalt ära võetud.
Rootsi praostkonnast saab üks kogudus
Praost assessor Marko Tiitus tutvustas eeloleval suvel 28.–29. juunini Viljandis toimuvat kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu „Rõõm üle maa“, millest oodatakse osa võtma tervet kirikut ja mille korraldamiseks toimuvad ettevalmistustööd.
Vastu võeti ka otsus EELK põhikirja § 55 muutmise kohta. Paragrahvi täiendatakse punktiga, mis ütleb et koguduse juhatuse liikme ja koguduse vahel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on edaspidi koguduse nõukogu pädevuses.
Veel võeti vastu otsus Rootsi praostkonna lõpetamise kohta. Rootsi praostkonnast saab üks diasporaakogudus.
Peapiiskopi kandidaadid
Enne uute piiskoppide päevakorrapunkti käivitamist selgitas peapiiskop kirikukogu juhina korralduslikke reegleid. Vastavalt kirikuseadustikule toimub kinnine hääletus ja igal hääleõigusega saadikul on kolm häält – ta saab anda igale kandidaadile kas poolthääle või jätta oma hääl andmata. Valituks osutub see kandidaat, kelle poolt annab hääle üle poole hääletamise ajal saalis olevatest saadikutest.
Kõik kolm kandidaati osutusid piiskopiametisse valituiks.
Peapiiskop tutvustas oma kandidaate: ass dr Ove Sander (sündinud 1970) on usuteaduse instituudi rektor ja Nõmme koguduse õpetaja; praost assessor Marko Tiitus (sündinud 1971) on pastoraalseminari juhataja ja Viljandi Jaani koguduse õpetaja; praost assessor Anti Toplaan (1968) vastutab kirikus meediatöö eest ning on Kuressaare koguduse õpetaja. Kõik kandidaadid olid kandideerimiseks nõusoleku andnud, nüüd said nad paar minutit, et enda valimiseelseid mõtteid vahendada. Samuti oli reserveeritud aeg, mil kandidaadid said vastata saadikute küsimustele.
Piiskopid valiti häälteenamusega
Enne valimisprotseduuri algust paluti kandidaatidel saalist lahkuda ning avati mõttevahetus, mida ei salvestatud ega protokollitud. See oli aeg, mil saadikutel oli võimalik omavahel jagada kandidaatidesse puutuvat.
Valima asus 56 saadikut. Nad said oma sedelid täita ja need valimiskasti lasta. Pärast häältelugemiskomisjoni poolt laekunud häälte ülelugemist anti saali kogunenud kirikukogu saadikutele teada tulemus: kõik kolm kandidaati osutusid piiskopiametisse valituiks. Anti Toplaan 50 poolthääle, Marko Tiitus 42 poolthääle ja Ove Sander 40 poolthäälega.
Valitud piiskopid asuvad peapiiskopile appi
Peapiiskopi sõnul pühitsetakse valitud piiskopid ametisse kevadel jüripäeva paiku ja nad toetavad peapiiskoppi tema töös. Kirikupea plaan on anda Anti Toplaane koordineerida meedia- ja kogukonnasuhted ning piiskoplik vastutus Lääne-Eesti praostkondade eest; Marko Tiituse koordineerida jäävad teoloogia, liturgia ja vaimuliku ametiga seotud valdkonnad ning Lõuna-Eesti praostkonnad; Ove Sanderi koordineerida Välis-Eesti kogudused, ühiskonnatöö ja kaplanaadid ning Tallinnas resideerudes saab temast ka peapiiskopi alaline asetäitja ja abiline Põhja-Eesti praostkondades.
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kiriku parlamenti kuuluvad ameti poolest peapiiskop, piiskop, kantsler, assessorid ja praostid ning lisaks neile veel igast praostkonnast kolm selle praostkonna sinodi poolt valitud esindajat. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kaks korda aastas.
Liina Raudvassar
Galerii autor: Liina Raudvassar
Elavast keskustelust olid laetud mõlemad päeva istungjärgud
Olulise otsuse ootel – häältelugemiskomisjon on oma tööd tegemas ja saadikute nägudel on tajuda pinevust
Järjekorras on 56 saadikut, et jõuda valimiskastini, kuhu lasta sedel oma otsusega. Esiplaanil Tunne Kelam, Marek Roots ja Kristjan Luhamets
Olulist hetke soovivad paljud saadikud jäädvustada ka isikliku nutiseadmega
Pildile on palutud kõik piiskopid – piiskopiametisse pühitsetud ja ka need, kes äsja piiskopiametisse valitud: Joel Luhamets (paremalt), Tiit Salumäe, Ove Sander, Urmas Viilma, Anti Toplaan, Marko Tiitus ja Andres Põder
Ajaloolise sisuga kirikukogu olid kajastama tulnud mitmed meediaväljaanded
Valimiskasti juures on Mattias Haamer (vasakult, korraldavas rollis), Jüri Vallsalu, Margus Kirja ja Margit Lail
Peapiiskop Urmas Viilma on koos äsja piiskopiametisse valitud Anti Toplaane (paremalt), Ove Sanderi ja Marko Tiitusega