2.05 Raamat kätkeb mälestusi
02.05.2008 | ek | Rubriik: Online artiklidNava talu peremees Jaak Kõdar on välja andnud oma isa mälestused, mille põhjal tuleb tänavu suvel Lillis lavale näitemäng «Jukra».
Hiljuti trükist ilmunud raamatuke kannab pealkirja «Kaks elu» ning see sisaldab eesti soost Rootsi kirikuõpetaja Artur Kõdari memuaare. Oma isa mälestused on kultuurkapitali toel trükki toimetanud Jaak Kõdar, kes püüab Mulgimaal asuvat esivanemate talu uuesti ellu äratada.
Artur Kõdar on raamatusse kogutud memuaarid kirjutanud 80—85-aastasena Rootsis elades. Selleks ajaks oli tal seljataga mitmekümne aasta pikkune töö õpetajana Rootsi eestikeelses kirikus.
Artur Kõdar sündis 1913. aastal Mulgimaal Nava talus. 1937. aastal alustas ta õpinguid Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid veidi hiljem tuli tal asuda sõja- ja pagulasteele.
Õpingud viis mees lõpuni Rootsis, kus ta lõpetas Stockholmi teoloogilise instituudi ja Uppsala ülikooli. 1965. aastal ordineeriti ta Rootsi riigikiriku õpetajaks.
Artur Kõdar oli kaua aega Stockholmi äärelinnas asuva Hägersteni koguduse õpetaja. Selles piirkonnas elas palju eestlasi.
Mälestustes meenutab Artur Kõdar oma Mulgimaal asunud sünnikodu, pereliikmeid ning kooli-, sõja- ja pagulasteed. Seal on kirjeldusi tema tegevusest Rootsi kirikus ja suhetest teiste Eesti piiskoppidega.
Üks raamatus toodud seik käsitleb armastatud eesti poetessi Marie Underi viimset teekonda. Artur Kõdar oli valitud luuletaja matusetalitajaks ning tal tuli lahendada keeruline küsimus, sest haigla surnukambris olid kirstude nimesildid segamini aetud ning Marie Underi põrm oli eksikombel tuhastatud. Sealsamas on ära toodud poetessi ärasaatmisel peetud matusekõne.
Jaak Kõdari sõnul on raamat leidnud head vastuvõttu. Teost trükiti 300 eksemplari.
«Mälestuste põhjal mängib Nava lava tänavu näitemängu, mille nimi on «Jukra»,» kõneles Kõdar. «Näitemängu kirjutades ja lavastades avastasingi, et käsikiri on väga huvitav ning see tasub ära trükkida.»
Sakala, 30. aprillil 2008