29.04 Jüriöö kellad

Haapsalu piiskopilinnuse toomkiriku uued kellad hakkasid piiskopi poolt pühitsetuna esimest korda helisema sellesama nädala lõpetuseks, millesse jäi ka jüripäev.

See viib mõtted rohkem kui muidu kaugemasse ajalukku. Teadaolevalt algas Eesti vanema ajaloo üks intrigeerivamaid sündmusi, Jüriöö ülestõus jüripäeval, 23. aprillil 1343. Talupoegade vägi piiras siis ka Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut.

Sama residentsi — piiskopilinnuse — rajajate Buxhoevedenite järeltulija, Eesti riigi ees suurte teenetega parun külastas nädalavahetusel Haapsalut ja esiisade lossi.

Endine Bremeni toomhärra Albert Buxhoeveden oli Liivimaa ristiusustamise ja vallutamise üks võtmefiguure; Jüriöö ülestõus oli eestlaste vastuhakk võõrvõimule… Ajaloolastelegi on selle tagamaad senini suurel määral selgusetud.

Saksa linnuse rajamine oli eeldus Haapsalu linna rajamisele, kirjutab ajaloolane Ülla Paras. Selleta poleks 729 a vanust Haapsalut, poleks ka tänast peamist siinset turismimagnetit, Euroopa (st peamiselt Saksamaa!) rahaga järjest kaunimaks muudetavat linnust. Nii läbipõimunud ja vastuokslik see me ajalugu on, ent igal juhul on see euroopaliku kultuuriruumi ajalugu.

Lääne Elu, 29. aprillil 2008