26.04 Eesti vaimulik Iirimaal ei tule pühadeks koju

 

Miks lubab neli aastat Iirimaal töötanud ja lisaks Dublini tuntuimas kirikus jumalateenistusi pidav saarlane Kalmer Kesküla, et jõuludeks ta koju ei tule, selgitab Evelyn Kaldoja.

Iirimaale saabus Kesküla (40) esimest korda neli aastat tagasi. 24. märtsil 2004, ametlikult lihtsalt külla ja kohalike vaatamisväärsustega tutvuma, piirivalvurite veenmiseks oli tal taskus ka 1. aprilliks ostetud tagasisõidupilet.

Piirivalvur jäi sellegipoolest mõnevõrra kahtlustavaks ja soovis küllakutsuja kontakti. Kesküla pakkus siis numbrit, mis talle antud oli.

See kutsus küll, aga vastu ei võtnud keegi. Et otseselt põhjust eestlase tagasisaatmiseks polnud, tegi ametnik mehe hirmutamiseks temast pildi ja hoiatas, et siis 1. aprillil näeme.

Ei näinud, sest piirivalvuri kahtlused pidasid tegelikkuses paika – Kesküla suundus tööle ja tal polnudki kavatsust nädala pärast kodumaale naasta.

Praeguseks on Kesküla küll korduvalt Eestis käinud, kuid vaid külas, ning seda, millal ta kodumaale lõplikult tagasi tuleb, veel öelda ei oska.

Nüüd on tema töökoht täiesti ametlik ja lisaks juures veel üks teine – väga eriline – põhjus saareriigis elamiseks

Kuigi tööandjat on Kesküla selle nelja aasta jooksul vahetanud, on tema põhitegevus samaks jäänud. Ta paigaldab tänavakivisid.

Jõudu võõras riigis elamiseks annab kohaliku eesti kogukonna aktiivi hulka kuuluvale Keskülale ka tänu juhusele leitud lisatöö vanas tuttavas ametis – vaimulikuna.

Eesti luteri kirikus diakoniks ordineeritud Kesküla käis alguses Iirimaal kirikus kui nagu iga teinegi tavausklik. Esmalt ühes katoliku pühakojas, misjärel sattus aga Iirimaa pealinna Dublini anglikaani katedraali – Christ Churchi. Viimases sai mees aru, et on võõras riigis oma vaimuliku kodu leidnud.

Uue pöörde võttis Kesküla lugu siis, kui üks Christ Churchi vaimulik kord pärast jumalateenistust tema juurde tuli. Ja tunnistas, et kuigi kõik selles suures kirikus käijad talle meelde ei jää, märkab ta Kesküla kohalolekut millegipärast alati. Viimane oli siis omakorda avameelne ja paljastas jumalasulasele, et on tegelikult tema ametivend luteri kirikust.

Christ Churchi vaimulik võttis seepeale Kesküla kontaktid ja helistas talle kahe nädala pärast päris üllatava ideega.

Uuel kohtumisel oli tal eestlasele konkreetne ettepanek – kas too ei hakkaks ka neil jumalateenistusi pidama, vastavalt luteri ja anglikaani kiriku vahelistele lepetele on see täiesti võimalik. Ning sellest ajast on Dublini tõenäoliselt tuntuima pühakoja jumalateenistuste graafikus ka eestlase omad.

Selle üle, et ta vaid jumalasulase palgast elada ei saa, Kesküla ei nurise. Nendib täiesti rahulikult, et ka Saaremaal, kui ta oli korraga kahe väikese maakoguduse hingekarjane, pidi ta äraelamiseks ikka muud palgatööd ka tegema.

Avaldab hoopis heameelt, et tema ülemus lubab tal jumalateenistuste pidamiseks end töölt vabaks võtta.

Ja rõõmustab ka selle üle, et tema initsiatiivil Dublini ainsas luteri pühakojas, mis on tuntud ka saksa kiriku nime all, peetud eestikeelsete jumalateenistuste annetustest on seni kogunenud siiski piisavalt palju raha, et maksta kinni kiriku üür ja orelimängija tasu.

Eestikeelseid jumalateenistusi on praeguseks peetud kolm. Esimene toimus möödunud jõulude ajal, teine Eesti Vabariigi aastapäeva puhul tänavu 23. veebruaril ja kolmas nädal tagasi. Selle viimase tegi tähtsaks asjaolu, et selle käigus laulatati ka üks eestlastest paar.

Just tänu käima lükatud eestikeelsetele jumalateenistustele arvab Kesküla, et jõuludeks ta enam Eestisse ei tule – keegi peab ju Dublinis ka seal parasjagu arvukalt viibivatele eestlastele jumalateenistuse pidama.

Kas teate?

• Kuigi ligi 90 protsenti iirlastest on katoliiklased, pole Iirimaa pealinnas Dublinis ajaloolistel põhjustel katoliku katedraali, peakiriku rolli täidab pro-katedraal, milleks on St Mary’s Church.
• Iiri kiriku liikmed ehk anglikaanid moodustavad umbes kolm protsenti vabariigi elanikkonnast.
• Tänu pikalt kestnud Briti okupatsioonile on anglikaanidel Dublinis koguni kaks katedraali, mis asuvad linnas sama silmatorkavatel kohtadel kui näiteks õigeusklike Nevski katedraal Tallinnas Toompeal.
• Need kaks ongi Christ Church ja St Patrick’s Cathedral.
• Kuigi esimest nimetavad ametlikult oma peakirikuks ka katoliiklased, on see pärast reformatsiooni olnud tegelikult vaid anglikaanide käsutuses

Postimees, 26. aprillil 2008