21.04 Haapsalu toomkiriku uued kellad on tornis

Uute kirikukellade tõstmine Haapsalu piiskopilinnuse vahitorni ei saanud palju erineda sellest, kuidas eelmine kell rohkem kui 300 aastat tagasi tippu jõudis.

Kella üheksaks neljapäeva hommikul olid uute kellade ülestõstmise eeltööd tehtud. Vahitorni aknast rippus välja köis, torni all ootas veoauto, millel oli kast kirikukelli täis. Kaks suuremat neist — 370kilone ja 270kilone — pidid jääma Haapsallu.

Juba eelmisel päeval oli oma kohalt läbi põranda korruse võrra allapoole lastud vana tornikell, 1689. aastal valatud umbes 600 kg kaaluv hiiglane.

Tornis käsivintsi juures on Toomas Mäevälja orelitöökoja töömehed ootevalmis. Mäeväli ise seob all köie suurema kella külge, nagu ka kaks julgestusköit, millega peavad allolijad kallist kella torniseinast eemale sikutama, et see ennast vastu kive ei lõhuks.

Kell kerkib pool meetrit ja jääb siis rippuma. Lääne praost Tiit Salumäe lööb kolm korda vastu kella ja selle helin kõlab Haapsalus esimest korda.

Suur kell lastakse alusele maapinnal ja protseduuri korratakse väiksema kellaga.

Nüüd mässib Mäeväli kile väiksema kella ümber. Turvaköied tõmmatakse pingule. Köie alumises otsas võtab töömees sisse köievedaja asendi. Kell hakkab vaikselt–vaikselt ülespoole kerkima.

„Nüüd pole muud, kui vähehaaval järele anda. Vaat tornis oleks raske,” kiidab toestusköie hoidja. See on tõsi. Nimelt ei vea kella üles mitte mõni moodne mootor, vaid musklijõud — mehed tornis. Kell liigub ülespoole otsekui aegluubis ja vaikuses, mida vaid vahel katkestab torniaknast hüüd „Andke köit järele!”. Kulub 15 minutit, enne kui väiksem kell on aknaavausega kohati ja sisse sikutatakse.

Hommik on külm. Möödas on tund operatsiooni algusest, kui köis suurema kella külge haagitakse. Kellade tornitõmbamist vaatama kogunenud inimesed on enamikus kadunud, vaid operaatorid ja fotograaf teevad külmas oma jälgimistööd edasi. Suurema kella ülesvedamisel ei ole Mäeväljal hirmu, et köis vastu ei pea, kuid selle stabiilsuse hoidmine on keeruline. Igaks juhuks mässib ta teki kella alumise serva ümber.

Suur kell liigub üles veel aeglasemalt kui väike. Kulub 20 minutit, enne kui see akna kõrgusele jõuab. Siis põrkabki ta vastu tornimüüri. Sellest ei juhtu midagi — tekk läks asja ette. Kell kümme on mõlemad toomkiriku uued kellad tornis.

Lääne Elu, 19. aprillil 2008