Ingerisoomlased pidutsesid ja meenutasid olnut
02.08.2023 | Rita Puidet | Rubriik: Elu ja Inimesed, KirikueluTänavune suvi on olnud ingerisoomlaste jaoks eriline, sest peeti tantsu- ja laulupidu koos jumalateenistusega, seminar neid teeninud vaimulikest, aga meenutati ka Ingerimaa soomlaste evakueerimist Soome II maailmasõja ajal.
Ingerisoomlased käivad koos Tallinnas Püha Peetruse koguduses, aga ka Tartus. Heast tööst andis tunnistust Padise kloostris 8. ja 9. juulil peetud järjekorras 32. laulu- ja tantsupidu. Seda avades ütles kaks aastat tagasi Soome Instituudi tegevjuhina tööd alustanud Hannele Valkeeniemi, et soomestunud või eestistunud rahvakillule annab ühine tantsu- ja laulupidu ühtekuuluvustunde ja uuendab hääbuvat kultuuri.
Traditsiooniline laulupeo jumalateenistus toimus Padise kloostrikirikus ja seal teenis Soome Püha Peetruse koguduse õpetaja Tomi Kallanne. Ta ütles Eesti Kirikule, et Ingerimaal varasemalt elanud põlvkonnad on olnud väga religioossed ja lugu pidanud kirikuõpetajatest, kes peamiselt on saabunud Soomest. Ajapikku hakkas pastoreid, köstreid ja kirikumehi võrsuma ka ingerisoomlaste seast.
„Iga-aastase jumalateenistusega, millest võtavad osa kõik peokülalised (300–400), soovitakse mälestada eeskätt oma kalleid esivanemaid. See on sügav tänuavaldus nende meelekindlusele, „säilenõtkusele“ – nagu tänapäeval kombeks öelda. Need represseeritud ja tagakiusatud põlvkonnad toetusid tugevalt evangeelse luteri kiriku õpetuse müüridele, ammutades sealt elujõudu kestmajäämiseks,“ ütleb Tomi Kallanne. Ka ütleb ta, et inimene peab tundma oma juuri, et teistest traditsioonidest pärit inimestega avatult ja hirmuta kohtuda.
Päev varem, 8. juulil oli Tomi Kallanne pidanud jumalateenistuse ka Paldiski lähedal Põllküla mälestuspaigas, kus 80 aastat tagasi asus karantiinilaager. Just Põllkülas avati viie aasta eest mälestustahvel kunagises laagripaigas. Laager oli mõeldud Loode-Venemaalt evakueeritud sõjapõgenikele, kes pidid ootama ümberpaigutamist. Arvatavalt suri Põllkülas, Paldiskis ja Kloogal asunud kolmes karantiinilaagris ühtekokku poolteist tuhat inimest.
Paldiski sadama kaudu viidi sõja-aastatel 1943 ja 1944 Soome pakku ligikaudu 64 000 inimest. Kõik aga kodumaale ei jõudnud – sügisel 1943 jõudis laagrisse kuni 1300 inimest ööpäevas ja viletsate elutingimuste ning haiguste tõttu surnud maeti ühishaudadesse.
Ingerisoomlaste arvu Eestis on raske määrata, sest „vanema põlvkonna esindajad ei loe endid ingerisoomlasteks, vaid soomlasteks ja lähevad tänapäeval arvele Soome Vabariigist Eestisse kolinud soomlastena“, ütleb Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi asutaja ja juhatuse esimees Taisto-Kalevi Raudalainen. Ta ütleb, et Eesti Vabariigi kodanikena on arvel üle kahe tuhande inimese, kes elavad Harju-, Tartu-, Ida- või Lääne-Virumaal. Raudalainen on ise ingerisoome päritolu ja aktiivselt tegev ingerisoome kultuuriidentiteedi hoidjana. Ta loodab, et ingerisoomlaste elujõud, sealjuures esivanemate pühitsemine jumalasõna kaudu erinevatel kiriklikel sündmustel, ei rauge.
Rita Puidet
