Sõna saavad omal alal silmapaistvad
26.04.2023 | ek | Rubriik: KirikueluKui avaettekande pidaja Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) suvisel peaassambleel Tallinnas on veel täpsustamisel, siis peakõnelejaid on võimalik juba esitleda. Samuti saab eelinformatsiooni korras jagada nende poolt käsitlemiseks võetud teemasid.
Ajasotsioloogia ja identiteet
Dr Hartmut Rosa (fotol) ettekanne „Euroopa tänane sotsiaalne kontekst“ toimub reedel, 16. juunil kell 11.00.
Hartmut Rosa on saksa sotsioloog ja politoloog, kes on Jenas asuva Friedrich Schilleri ülikooli sotsioloogiaprofessor, samuti Erfurti ülikooli Max Weberi kultuuri- ja sotsiaaluuringute keskuse direktor. Rosa on töötanud New Yorgis New School for Social Research’is ning teiste seas Augsburgi, Duisburg-Esseni ja Mannheimi ülikoolis. Teda peetakse uue kriitilise teooria juhtivaks esindajaks. Rosa peamiseks uurimisvaldkonnaks on ajasotsioloogia ja identiteedi kujunemine. Tema tähelepanuväärseimad teosed on „Social Acceleration“ (Columbia University Press, 2015), „The Uncontrollability of the World“ (Polity Press, 2020) ja „Resonance: A Sociology of Our Relationship to the World“ (Polity Press, 2021).
Rosa on oma töö eest pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Werner Heisenbergi medali Alexander von Humboldti fondi poolt, California ülikooli Rob Rhoadsi globaalse kodakondsuse hariduse auhinna ja Paul Watzlawicki ausõrmuse.
Piiskop, kes võtab sõna ühiskondlikel teemadel
Dr Rowan Williamsi (fotol) ettekanne „Teoloogiline vaade kirikute rollile 21. sajandi Euroopas“ toimub laupäeval, 17. juunil kell 11.00.
Rowan Williams on hinnatud teoloog ja endine Canterbury peapiiskop ehk Inglismaa kiriku pea aastatel 2002–2012. Pärit Lõuna-Walesist, Williams õppis esmalt teoloogiat Cambridge’i ülikoolis ja kaitses oma doktoritöö 1975. aastal Oxfordi ülikoolis, teemaks kahekümnenda sajandi juhtiva vene teoloogi Vladimir Lossky õigeusu teoloogia.
Pärast seda töötas ta vaimuliku ja õppejõuna Cambridge’is, kus ta sai 1983. aastal usuteaduse õppejõuks ja järgmisel aastal Clare’i kolledži dekaaniks ja kaplaniks. 1986. aastal naasis ta Oxfordi, saades Lady Margareti kolledži usuteaduse professoriks ning peagi valiti ta ka Briti Akadeemia liikmeks. Muu hulgas on Williams tunnustatud luuletaja ja tõlkija.
Olles olnud mõnda aega Walesi piiskopkonna Monmouthi piiskop, valiti ta 1999. aastal Walesi peapiiskopiks. Kuna Walesi kirik on üks 38st Anglikaani Ühenduse liikmest, oli Williamsil võimalik saada 2002. aastal Canterbury peapiiskopiks. Ta oli pärast Inglise reformatsiooni esimene Canterbury peapiiskop, kes on pärit väljastpoolt Inglismaa kirikut.
Williams on rahvusvaheliselt tunnustatud silmapaistva teoloogilise mõtleja ja õpetlasena. Ta on olnud seotud mitmete teoloogiliste, oikumeeniliste ja hariduskomisjonidega. Williams on kirjutanud laialdaselt filosoofiast, teoloogiast (eriti varajasest ja patristlikust kristlusest), spirituaalsusest ja religioossest esteetikast. Samuti on ta järjepidevalt võtnud sõna ühiskondlikel teemadel ning pööranud peapiiskopina tähelepanu kaasaegsetele kultuurilistele ja religioonidevahelistele probleemidele.
Olles vaimseks juhiks 300 miljonile
Patriarh Bartholomeos I (fotol) ettekanne „Oikumeenia ja tuleviku Euroopa“ toimub pühapäeval, 18. juunil kell 14.00.
Tema Pühadus oikumeeniline patriarh Bartholomeos I on 1991. aastast Konstantinoopoli patriarh. Ta on vaimseks juhiks 300 miljonile õigeusklikule üle maailma. Alates ametisse astumisest 1991. aastal on ta levitanud sõnumit õigeusklike vahelisest ühtsusest, kristlastevahelisest leppimisest, religioonidevahelisest sallivusest, keskkonnakaitsest ning maailmast, mis on ühendatud rahus, õigluses ja armastuses.
Oikumeenilise patriarhina on Bartholomeos I aidanud kirikul laieneda mitmel rindel. Ta on oluliselt edendanud õigeusklike suhteid roomakatoliiklaste, luterlaste, baptistide ja teistega. Ta on võtnud aktiivse rolli postkommunistlikus Ida-Euroopas, tugevdades kontakte ja suhteid erinevate õigeusu rahvuskirikutega ning külastades mitut õigeusklikku riiki, sealhulgas Venemaad.
Ta on tuntud ka kui „roheline patriarh“ oma suure pühendumise tõttu loodushoiule. Bartholomeos I on algatanud mitmeid seminare ja dialooge, et arutada vajadust saavutada harmoonia inimkonna ja looduse vahel. Ta on nimetanud 1. septembri keskkonnahoiu päevaks.
Patriarh on sündinud Türgis, Gökçeada saarel, kodanikunimega Dimítrios Archontónis. Türgi kodanikuna on tal ka ainulaadne vaatenurk kristliku ja islami maailma vahelisele jätkuvale dialoogile. Ta on panustanud mitmete rahvusvaheliste konfliktide lahendamisse, näiteks endise Jugoslaavia lagunemisel.
Eestit on ta varem külastanud aastatel 2000 ja 2013.