20.02 Tapa väeosa mälestab Afganistanis hukkunuid

Tapa väljaõppekeskus jäädvustas mullu suvel Afganistanis hukkunud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi mälestuse, lootuses, et mälestustahvli vaba pind jääb alatiseks tühjaks.

Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi eemaldas eile katte väeosa kabeli seinale paigaldatud mälestustahvlilt, mis on pühendatud Lääne-Viru garnisoni kaitseväelastele, kelle elutee lõppes välismissioonidel osaledes. “Las olla see auavaldus ja mälestus kõigile neile, kes langevad välismissioonidel,” ütles platsile kogunenud väeosa kaitseväelastele ja mullu suvel langenud Kalle Torni ja Jako Karuksi omastele Tapa väljaõppekeskuse kaplan Silvester Jürjo.

Mälestustahvli avasid väljaõppekeskuse kaplan Silvester Jürjo ja ülem Urmas Roosimägi.. Foto: Virumaa Teataja.

Mälestus elab

Kolonel Urmas Roosimägi rääkis, et soov jäädvustada väeosa kaitseväelaste mälestus sündis paar kuud tagasi. “Kõik laguneb, hooneid lõhutakse. Kõige kauem seisavad pühakojad. Kõige kauem elab mälestus. Tänu sellele (mälestustahvlile, mis paigaldati kabelile – toim.) mäletame meie neid poisse igavesti,” ütles Roosimägi ja lisas, et tema usub, et inimene elab nii kaua, kui elab mälestus temast.

Pioneeripataljoni ülem kapten Antti Viljaste, kelle alluvuses seersant Torn ja nooremseersant Karuks teenisid, kõneles: “Olles Soomes, kohtume tihti Teise maailmasõja veteranidega, kes räägivad, et võime heietada mälestusi, aga kõvemad mehed on haudades. Kahjuks ka meie kõige kõvemad mehed, Kalle ja Jako, need, kelle peale võis alati loota, said surma. Sõda on karm ja ebaõiglane.”

Las jääda tühi koht

Tapa väljaõppekeskuse kaitseväelastest teenib välismissioonidel Eesti riiki iga päev üle kümne mehe. Seni on väeosa sõdureist hukkunud kaks ja üheksa saanud haavata. Väeosa ülema sõnul tekitas tahvli kontseptsioon küsimusi ka kaitseväelastele. “Arutasime, kas paneme kaks nime ja lõpetame. Ei, ega meie kaitsevägi homme tegevust lõpeta, kuumad piirkonnad, kus me osaleme, ei saa samuti otsa. Kes annab garantii, et poisid enam surma ei saa? Mitte keegi,” selgitas langenute nimede järele tühja ruumi jätmist Roosimägi, kelle tõdemusel peitub kaitseväelaste kõrgete pensionide ja igasuguste hüvitiste põhjus just selles, et tegemist on organisatsiooniga, mille liikmed saavad surma rahuajal, kaitstes vabadust ja võideldes terrorismiga. “Me oleme realistid. Me anname endale aru,” lisas ta.

Kanadas on allee, kus on üleval hukkunute nimed Esimesest maailmasõjast alates. Selleks, et mälestus kanduks põlvkonnalt põlvkonnale. Tapa väeosa langenute mälestus jääb samuti kestma, ka siis, kui praegune koosseis vahetub.

Võidupühal langenud

Seersant Kalle Torn (24) ja nooremseersant Jako Karuks (33) langesid Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täites mullu 23. juunil. Eesti demineerimismeeskonda, mis alustas teenistust NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2007. aasta mais, rünnati 107-mm raketiga lõunapausi ajal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus.

Seersant Kalle Torn oli teeninud kaitseväes alates 2003. aastast pioneeripataljonis ja Tapa väljaõppekeskuses. Ta oli operatsioonil Afganistanis varem juba kahel korral osalenud, viimasel operatsioonil teenis seersant Torn demineerimismeeskonna ISAF 11 ülema abi ametikohal.

Nooremseersant Jako Karuks oli kaitseväes teeninud alates 2006. aastast Tapa väljaõppekeskuses. Afganistani missioonil osales ta demineerimismeeskonna ISAF 11 autojuhina.

Virumaa Teataja, 20. veebruaril 2008