18.02 Ligi kuus miljonit aitab mälestisi säilitada

Paide kirik saab kanalisatsiooni- ja soojustussüsteemi ning remonditud tornikiivri. Foto: Järva Teataja.

Tänavu on eelmise aasta taotluste põhjal Järvamaa muinsuskaitsealuste ehitiste taastamise jätkutöid ja ennistuse alustamist toetamas ligi kuus miljonit krooni.

Muinsuskaitseameti Järvamaa uus vaneminspektor Tavo Tamm selgitas, et muinsuskaitseameti tänavuse eelarve kinnismälestiste avarii-restaureerimistööde taotluste nimekiri läks n-ö lukku 1. veebruaril, nagu see on igal aastal. «Ka summa, mida amet 19 miljonist kroonist maakondadele jagab, on väikeste kõikumistega enam-vähem võrdne,» lisas ta.

Järvamaal on tänavu siis sellist raha 1 165 000 krooni.

Tamme andmetel oli Järvamaalt tehtud rahataotlus kümnele objektile, mille maavanem pingeritta seadis, raha saab neist kaheksa. «Paide linnavalitsus taotles raekojale 500 000 krooni, aga taotlust ei rahuldatud põhjendusega, et maakonna maht ei võimalda, toetust anti ka 2006.-2007. aastal, aga aruanne esitati hilinenult,» selgitas ta.

Samuti jäi rahavastuseta Paide vallavalitsuse Sargvere mõisa peahoone siseennistustööde projektile küsitud 300 000 krooni, sest maakonna rahahulk ei võimalda, tegemist pole avarii-restaureerimistöödega ja osalist toetust sai mõis ka eelmisel aastal.

Tamm märkis, et Paide raekoda oli maakonna eelitusreas neljas ja Sargvere mõis kaheksas. «Sargvere mõisa inimesed tulevadki täna minu juurde arutama, kuidas edasi tegutseda,» lisas ta.

Rahasaajate hulgas on Tamme tähelepanekut mööda neid kinnismälestisi, kus saab pooleliolevaid töid jätkata rohkema rahaga, kui oli küsitud.

Silmas pidas ta Paides linnuse konservimist (linnavalitsus küsis 150 000, sai 200 000 kr – toim) ja Vetepere küla Tammsaare-Lõuna talu aida katuse vahetust (peremees Pearu Vaaderpall küsis 200 000, sai 270 000 kr – toim).

Näpuotsaga raha on Muinsuskaitseametil anda raha Koigi vallavalitsusele Koigi meierei remondiprojektiks, Kirna mõisa omanikele ja Ambla vallavalitsusele Kurisoo mõisa muinsuskaitseliste eritingimuste, uuringute ja projektide koostamiseks.

Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna koosseisuväline spetsialist Sille Sombri ütles, et kirikute kui kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi säilimist toetab riik pühakodade programmi ja kultuuriministeeriumi eelarve kaudu.

Sombri rõhutas, et tegemist on siiski esialgse eelarvega, sest see leiab selle nädala jooksul alles kinnitust. «Elu on näidanud, et summad võivad vahepeal veel mitu korda muutuda,» lisas ta.

Nii on Järva-Peetri kirikule programmist tulemas 1 850 000 krooni uue, kimmkatuse panekut lõpetada. Paide kirikus saab lõpetada põranda paigaldust, rajada sooja- ja kanalisatsioonitorustikke, alustada tornikiivri remonti kultuuriministeeriumi kaudu tuleva 2 660 000 krooniga.

Samast on Järva-Jaani kirikule oodata 300 000 krooni.

Sombri lisas, et aprilli algul tuleb pühakodade programmi kaudu jagamisele veel 400 000 krooni kirikute uuringuteks ning teist 400 000 krooni piksekaitsete ja signalisatsiooni tarvis.

Pühakodade programmist oli kogu Eestile selleks aastaks jagada 28 miljonit krooni, 45 miljonit tuleb väljastpoolt programmi, s.o kultuuriministeeriumi eelarvest, oma osa lisavad kohalikud omavalitsused.

2008 JAGUB RAHA
Riigi raha Muinsuskaitseameti kaudu:

Albu mõisa peahoone sillutisriba rajamine 180 000 kr

Kirna mõisa peahoone ja Koigi meierei

remondiprojekti koostamine 55 000 kr

Kurisoo mõisa peahoone uuringud 55 000 kr

Paide linnuse väravatornide, müüristike konservimine 200 000 kr

Paide Reopalu kalmistu hauatähiste ja piirete ennistus 50 000 kr

Tammsaare-Põhja talu rehetare rookatuse ehitus 300 000 kr

Tammsaare-Lõuna talu aida restaureerimine 270 000 kr

Kokku 1 165 000 kr

Pühakodade riiklikust programmist (eelarve projekt):

Järva-Peetri kiriku katuse uuendus 1 850 000 kr

Kultuuriministeeriumi kaudu:

Paide kiriku põranda lõpetamiseks ja soojustustöödeks 2 660 000 kr

Järva-Jaani kirik 300 000 kr

Andmed: Muinsuskaitseamet

Järva Teataja, 14. veebruaril 2008