Ainult üks küsimus

Eeloleval laupäeval peetakse Tallinnas religiooni- ja filosoofiaõpetajate aastakonverentsi «Kultuur, filosoofia, religioon». Miks on aastakonverentsil just seesugune teema ja milline osakaal on siin religiooniõpetusel?
Tähti Karro, Eesti Usuõpetajate Liidu esinaine: Religiooniõpetuse kandepind Eestis ei ole suur, kõigest 1% eesti õpilastest õpib seda ainet ja 10% koolidest on haaratud religiooniõpetusega. On koole, kus ainet õpetatakse ainult ühes klassis. Mõnes koolis on religiooniõpetus ühes kooliastmes, paremal juhul kahes. Üldjuhul õpetatakse religiooniõpetust gümnaasiumiastmes. Eestis on koole, kus õpetatakse nii religiooniõpetust kui ka filosoofiat, ning on ka koole, mille tunniplaanis on ainult filosoofia. Mõnes üksikus koolis õpetatakse religiooniõpetust kõikides kooliastmetes (Tartu Katoliku Kool, Narva Õigeusu Humanitaargümnaasium, Halliste Põhikool, Audru keskkool, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium.)
Konverentsi eesmärk on anda uut impulssi praegustele õpetajatele. Usume, et kui oma tööd hästi teeme, siis ka religiooniõpetuse roll suureneb. Esmakordselt korraldame konverentsi koos filosoofiaõpetajatega. Et meie organisatsioonid on väikesed, on mõttekas koos tegutseda. Sageli annavad koolides filosoofiat ja religiooniõpetust samad inimesed.
Kindlasti on õpetajatele olulised konverentsi rühmatööd: muusika ja religioon (juhib Piret Rips), aineolümpiaadide korraldamine (Leo Luks), algklasside didaktika e kuldvillak (Olga Schihalejev) ja piibliõppe arvutiprogrammid (Rein Laanesaar).
Usuõpetajate Liit on väike organisatsioon, millel liikmeid veidi üle 50. Tore, et vähehaaval tuleb uusi noori liikmeid juurde. Kindlasti on konverentsil aega ka suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks.