Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

31.01 Kes peaks teostama järelevalvet?

01.02.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Samal teemal 17. jaanuari Virumaa Teatajas ilmunud Aarne Mäe artiklid “Kaev paisutas kirikus suure tüli” ja “Seebikas Viru-Jaagupis: “Kirik keset küla””.

Viru-Jaagupi kiriku pastori Tarmo Linnase ja koguduse juhatuse esimehe Indrek Klammeri vahelise tüliga koguduse maal asuva kaevu omandiõiguse üle seotud sündmused algasid 2005. aastal. Siis ehitati veetorustik, paigaldati elektrikaabel ja puurkaevu pump (asuvad kogudusele kuuluval Kirikutalu kinnistul) ning alustati Indrek Klammeri firmale Voore Mõis OÜ kuuluva veisefarmi varustamist veega.

12. detsembril 2005. aastal taotles firma keskkonnateenistuselt (taotlus ka rahuldati) vee erikasutusloa võtta kaevust aastas 50 771,5 m³ vett. Praegu on valla kinnitatud vee hind Viru-Jaagupis 13 kr/m³. Seega aastas oleks soovitud veekoguse hind ostmisel 660 029,5 krooni. Aga alates 1. veebruarist 2008 on vee hinnaks kinnitatud 18,25 kr/m³.

Indrek Klammer saab oma firmasse vee tasuta. Juba see on kummaline, sest Eestis vaevlevad kogudused rahapuuduses ja samas tehakse kiriku poolt mõnele ilma mingi nähtava põhjuseta selline kingitus.

Kes koguduses ja mis põhjusel nii otsustas? Milline on sellise olukorra tekkimisel pastori osa? Kui juba peapiiskop käis kohal, peaks ka tema andma põhjaliku selgituse. Luteri kirik trügib vägisi Eesti riigikirikuks ja sellised juhtumid annavadki inimestele hea võimaluse otsustada kiriku vajalikkuse või mittevajalikkuse üle.

Kuid sellest oli Klammerile veel vähe. Head suhted valla ametimeestega ning ka nendepoolne huvi tekitasid vallas 2006. aastal paberid, mis muutsid koguduse maal oleva kaevu valla kaevuks ja siis selle andmise Indrek Klammerile. Loomulikult ka vallale ei tule Klammeril midagi maksta. Nüüd põhjendab vald, et juhuslikult leiti peremehetu rajatis (kaevu puurauk), aga ei märgatud pumplat. Et keegi ei teadnud, kes on omanik (samuti ei olnud kelleltki küsida), siis vald vormistas paberid ja sai kaevu omanikuks. Et vallal ei ole kaevu vaja, andis vald kaevu sellele, kellel on vaja. Kaev asub alevis ja pastori kodu akendest on hästi näha, kui kaevu juures toimetatakse. Tundub muinasjutuna, aga Vinni vallas on kõik võimalik.

Eriti suur aumees on muidugi vallavanem Väinaste, kes soovis viimastel valimistel pääseda riigikogusse. Antud kontekstis on kohe õige ütelda: hoidku jumal selle eest! Vaatame näiteks mõningaidki kaevuga seotud valla pabereid.

21. veebruaril 2006 Vinni vallavolikogu otsus nr 10 – nõusoleku andmine Lääne-Virumaa keskkonnateenistusele vee erikasutusloa väljastamiseks OÜ-le Voore Mõis. Loa taotlusega kaasas olevates dokumentides on selgelt kirjas kaevu asukoht ja kuulumine kogudusele.

21. veebruaril 2006 Vinni vallavolikogu otsus nr 12 – peremehetuse tuvastamise algatamine (puurkaev Kirikutalu kinnistul).

Kui vaadata ehitusregistrit, siis selgub, et kaevu kasutuselevõtuga seotud töödele on väljastatud terve rida ehituslubasid alles 2006. aasta teisel poolel. Aga tööd lõpetati juba 2005. aasta suvel. Arusaamatu, milleks pumba, veetoru ja kaabli paigaldamiseks on 2006. aastal veel selline hulk ehituslubasid.

Aga kes tegelikult tegi tööd, kui puudus ehitusluba? Milliste dokumentide alusel paigaldati veetoru ja elektrikaabel läbi riigile kuuluva maantee? Kuidas olid töölised vormistatud ja maksti riigimaksud? Milliste dokumentide alusel toimus rajatise pingestamine? Kes ja kuidas kontrollib andmete õigsust, mis esitatakse omavalitsusest riiklikule ehitusregistrile?

Kaevu rajamine moodustab ainult ühe pisikese osa Klammerile kuuluva farmikompleksi ehitustöödest. Juba 2004. aastal alustas Lääne-Viru maavalitsus seoses Suurfarmi kinnistu detailplaneeringuga järelevalve menetlust.

Alles 2007. aasta suvel kehtestati detailplaneering. Planeeringuga seoses on korduvalt olnud ka küsimusi kaevu ja trasside kohta. Kogu ehitustegevus farmi ehitusel toimub sarnaselt kaevu ehitusega. Näiteks isegi lauda uus lüpsikoda rajati ilma ehitusloata Eesti riigile kuuluvale maale ja vald väljastas kasutusloa.

Maavalitsus on toimunust teadlik, kuid kõik jääb nii, nagu soovib Klammer. Keskkonnanõuete täitmisest sellises olukorras ei saa olla juttugi. Milles seisneb maavalitsuse järelevalve? Samas maksab PRIA toetusi. Millest lähtudes otsustatakse Euroopa raha kasutamine?

Selliste valede ja võltsimistega on võimalik täita ainult üksikute inimeste taskuid, aga mitte arendada riigi majandust. Antud küsimuse lahendamine valla või maavalitsuse tasandil ei ole võimalik.

Virumaa Teataja,  31. jaanuarail 2008A