17.01 Pauluse kiriku seintelt leiti ajaloolised seinamaalingud

Suvel Pauluse kiriku taastamistööde jaoks tehtud krohviuuring paljastas pühamu algusaegadel maalitud mustrid.

Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets rääkis, et maalingute olemasolust teati ka varem ning selle kohta on olemas fotod. Kuna pildid on aga mustvalged, siis ei olnud sealt näha mustri värvust.

Mustreid leiti peaaegu kõikjalt, kus oli säilinud vana krohv. Vaid esik valmistas pettumuse. „Esikust otsiti ka, aga praktiliselt ei leitud. Mõningad tööd jäid ka poolikuks, kui kirikut tehti. Võib-olla igale poole ei jõutud seda mustrit teha,” arvas Luhamets.

Kas mustrit kasutatakse ka uues sisekujunduses või kaetakse seinad taas krohviga, Luhamets veel öelda ei osanud. „Praegu asjatundjad arutlevad selle üle, mida kasutatakse, mida mitte. Kõik tehakse muinsuskaitsega kooskõlas, aga ma ei tea, kui täpselt nad on ära otsustanud, mis jääb ja mis ei jää.”

Suuremad tööd, mis kiriku uuendamisel tehakse, on rõdude, krüpti ja kolumbaariumi ehitus. Viimasesse tuleb Luhametsa sõnul 250 urniboksi ning ka koht tuha matmiseks. „Need urnid ilmselt üüritakse välja ja seni, kuni on omakseid, hoitakse urnid nendes boksides. Kui omakseid enam ei ole, pannakse tuhk ühisesse matmiskohta ja boksid vabastatakse järgmiste jaoks. Me arvestame, et saame sinna sada või kakssada tuhat inimest matta.”

Raha saadakse peamiselt linnalt ja riigilt

Raha kiriku korrastamiseks loodetakse saada mitmelt poolt. Kõige esimese arvutluse järgi läheb ehitustöö maksma 160 miljonit krooni, kuid see summa võib lõplikus projektis muutuda. Kindlat panust loodab SA Pauluse kirik juhataja Elo Süld saada Tartu linnalt. Toetust loodetakse saada ka riigilt ja Euroopa Liidult. Praeguseks on riik juba oma õla alla pannud ja andnud projekteerimiseks vajamineva summa.

Süldi sõnul korraldatakse sellel aastal kindlasti ka annetuskampaaniaid. Siis kui projekt on valmis ning rahvale on ka midagi ette näidata. „Samas peab olema realist, seda summat annetustena kindlasti kokku ei kogu.”

Süld ei välista, et kiriku valmissaamiseks tuleb võtta laenu. „Eks siin tuleb teha nii, nagu Jaani kirikuga oli. On erinevad toetajad – kes annab põrandakivid, kes maksab mingisugused muud osad kinni. Kui aga rääkida konkreetsest ehitamisrahast või näiteks katuse panemise rahast, siis selleks võetakse ikka laenu.”

Pauluse kiriku projekti koostavad Soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Nors, kelle ideekavand aasta tagasi arhitektuurikonkursil esimese koha sai. Eelmise aasta lõpus valmis arhitektidel eelprojekt, mis peab saama kiriku sihtasutuse juhatuse heakskiidu. Alles seejärel saab taotleda ehitusluba.

Kiriku valmimist loodetakse Süldi sõnul Pauluse koguduse 100. sünnipäevaks. „Me tegelikult siiralt loodame, et kui saame oma rahastamisgraafiku paika ja leiame õigel ajal kõik ehitajad, siis 2010. aastal võiks kirik valmis olla. See tähtaeg on meil pandud.”

Kogudus ehituse ajaks võõrale pinnale

Seda, mis saab Pauluse kogudusest ehituse ajaks, veel ei teata. Luhamets arvas, et võiks üürida mõne teise kiriku ruume. „Me ise arvame, et kui tahetakse olla töödega graafikus, siis peaks kiriku andma täies mahus ehitaja kätte ja ise mujale minema. Võimalik on üürida Peetri või Jaani kirikut. Kui aga maaülikool annab Maarja kirikule tagasi selle spordisaali, siis äkki saab üürida seda. Praegu meil veel selgust pole, kuhu me siis läheme,” rääkis Luhamets.

Üks võimalus on kasutada ehituse ajal poolt kirikut, kuid Luhametsa arvates ei oleks see eriti otstarbekas. „See variant on tegelikult olemas, aga see võib teha ehitusprotsessi pikemaks ja kallimaks. Ma arvan, et igasugune venitamine on raha raiskamine,” lausu Luhamets.

Tartu Ekspress,  17. jaanuaril 2007