17.01 Seebikas Viru-Jaagupis: “Kirik keset küla”
17.01.2008 | ek | Rubriik: Online artiklidÜhes Eesti telekanalis jookseb populaarne seriaal “Kodu keset linna”, kus põhitähelepanu on pööratud ikka inimsuhetele. Aga hakkaja kirjatsura saaks Viru-Jaagupis ehtsa stsenaariumi elust enesest.
See seebiooper, mis võiks kanda pealkirja “Kirik keset küla” annaks silmad ette mõnelegi sulepeast välja imetud loole. Ja siingi on keskmes sassis suhted.
“Armsad vennad Kristuses, ma palun teie abi!” nõnda pöördus peapiiskopi poole koguduse juhataja Indrek Klammeri ja tema ustavate jüngritega tülli pööranud Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Tarmo Linnas.
Peapiiskop saabuski kohale, manas ette lepitava naeratuse, kuid osapooled ei taltunud: pastorimajas välkusid silmad, vibutati rusikaid ja kõlasid vastastikused süüdistused.
Jutt veeres koguduse varastatud kassa juurest pastori infarktini, isiklike solvanguteni, kirikuõpetaja abikaasani ja jälle tagasi.
Arutelu allikaks olnud puurkaev läks vahepeal sootuks meelest
Aastakümneid Viru-Jaagupis elanud teenekas koduuurija Aliise Vaasma pidi lõpuks tõdema: “See on mulle lausa solvav, et nii häbiväärne sündmus siin Viru-Jaagupis aset leiab.”
Lõpuks küsis kohalik kuningas Indrek Klammer, kes armuleivalt maha arvatud, kas on mingi võimalus kirikuõpetaja välja vahetada. Peapiiskop vastas, et see on hea küsimus, aga halva taustaga.
Nimelt olevat kirikuõpetaja palk napp 4000 krooni ja katsu sa selle raha eest mõnda magistrikraadiga inimest ametisse meelitada.
Klammer viskas õhku veel ühe küsimuse. Et kas ta peaks Viru-Jaagupisse uue kiriku ehitama, kui teda enam olemasolevasse ei lasta.
See oli küll kibeda naljana mõeldud, kuid üldsegi mitte paha mõte – võiks ikka ehitada ja siis saaks palgata sinna tema jaoks sobiva pastori, kellele ta ise konkurentsivõimelist palka maksab. Talaari peale võib muidugi sponsorlogo tikkida, nõnda nagu neegerkorvpallurite puhul, ega peale “Voore Mõisa” sinna muud mahukski.
Andku vana Madis Oviir mulle andeks, et see kõik nüüd leheveergudele jõudis, aga tema ajal Viru-Jaagupis, kust minugi juured ema poolt pärit, midagi sellist küll ette ei kujutanud.
Aarne Mäe, peatoimetaja
Virumaa Teataja, 17. jaanuaril 2007
kahjuks ei selgu sellest artiklist, mille pärast tegelikult tülli põõrati.Kahetsusväärne on see, et asju ei saadud siiski koguduses omavahel selgeks räägitud.Üldse üks segane asi tundub olevat.(pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad )
Kuna tegu on lehe PEAtoimetajaga, tasub tema vahendust analüüsida. Et kas on tegu hea ja professionaalse tööga? Ühest küljest tundub hr. Mäe erapooletu olevat. Ent ta ei varja üleolevat irooniat kõigi asjaosaliste suhtes, määritud saavad kõik. Põhjendatult? Et asi on uurimise all ja toores, siis on pisut vara kastekannuga ühtviisi kõigile osalistele, – pahadele kui headele, – lehkavat ollust peale valada. Mäe näikse arvavat, et nagunii on kõik halvad, – isegi peapiiskop, kes siira lepitusmissiooni asemel ainult head nägu teeb.
Suhteid pannakse proovile absoluutselt igas institutsioonis ja see on normaalne. Kui keegi kodu-uurija ja toimetaja asja juures kõverat nägu teevad ja pahandavad: kuidas nii üldse saab?, siis mida arvata Jeesuse jüngritest, kes võtnuks Õnnistegija suhtes sarnase halvustava hoiaku: loll mees ei osanud ilusti variseride-saduseridega läbi saada?
Jääb mulje, et ajakirjanik viibis ise tülilepituse katse juures kohal. Kes teda kutsus? Kas kirikuinimesed ei oska oma musta pesu pesta, ilma et sellest ilmarahvale naerunumber tehtaks?
Juba 2005 a.ühendati kaev lauda trassiga. Vald kooskõlastas ka vee erikasutusloa. 2006 a vald koos koguduse esimehega leidis peremehetu kaevu. valla asjameeste abiga vormistatigi kaev vallale ja anti koguduse juhatuse esimehele.
Kaevuga toimuv on ainult osa I.Klammeri kummalistest suhetest valla võimumeestega.
Aga millest tekkis riid pastori ja Klammeri vahel? Õnnistas ta 2006 aastal lauda koos samast kaevust tuleva veega.Siis teatsid kõik, et kaev kuulub kirikule. Õnnistas samuti s… mille püha haiseb katab nüüd inimeste elamisi.
KINDLASTI PEAB KIRIK ANTUD JUHTUMILE ANDMA HINNANGU. See, et Klammer on kõigeks võimeline kui ainult saaks raha, aga pastori osa kui tundub samuti kummaline.
Arvestama peab et suurlaut vajab praegustes hindads vett kusagil 500 000.-EEK eest aastas. Kaev võeti sealt kus saab odavamalt.