Eesti Kirikust nr 45 saate lugeda veel:
02.11.2005 | ek | Rubriik: Viimases Numbris1. lk
Tiiu Pikkur. Tõnis Nõmmik kaitses doktoriväitekirja. Teisipäeval, 25. oktoobril kaitses Tartu Ülikooli usuteaduskonnas oma doktoriväitekirja «Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja eellugu» Eesti kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
2. lk
EK. Eesti Betooniühing annetab Viimsi kiriku heaks kellatorni. Eesti Betooniühing (EBÜ) ehitab annetusena Viimsi Püha Jaakobi koguduse uuele kirikuhoonele kellatorni.
Tauno Toompuu. Simuna kogudus pühitses oma lipu ja kiriku vitraai. Pühapäeval, 30. oktoobril tähistas Simuna kogudus apostlite Siimona ja Juuda mälestuspäeva ehk simunapäeva. Jumalateenistusel pühitseti Simuna koguduse lipp ja altari kohal asetseva roosakna vitraa.
Kristel Neitsov. Lepituse kirik kõrgub üle linna. Eile lõppesid Dresdenis suursuguse Frauenkirche taasõnnistamise pidustused. Viimase sõja lõpus puruks pommitatud barokkpärli taastamine võttis aega kümme aastat, kirik valmis lepituse sümboliks 60 aastat pärast hirmsaid sõjasündmusi.
Valdur Raudvassar. Mineviku mälestus ja tuleviku tuletorn. Laupäeval, 29. oktoobril püstitati Tallinnasse Harjumäe nõlvale Vabadussamba nurgakivi. Samal päeval meenutati 1905. aasta revolutsiooni ajal tsaarivõimude käsul mõrvatud ja vigastatud tallinlasi Estonia teatri taga endisel Uuel turul asuva monumendi juures.
3. lk
Jaan Lahe, Paldiski koguduse õpetaja, Martin Lutheri Ühingu juhatuse liige. On sündinud uus organisatsioon. Kristlikule kirikule on olnud läbi aegade omane teoloogiliste arusaamade ja vagaduslaadide paljusus. Selline mitmekesisus oli olemas juba algkristluses ning ta ei kadunud kuhugi ka järgnevatel kiriku konsolideerumise sajanditel, kuid ta on püsinud ka neil ajajärkudel, kui kirik oli väliselt suhteliselt ühtne ja monoliitne.
Kommentaarid: Andres Põder, peapiiskop, Tiit Salumäe, assessor, Veiko Vihuri, Saarte praost
4.lk.
Liina Raudvassar. Kõik on kutsutud ja kõigile jagatakse. Alates uuest kirikuaastast, 1. advendist on EELKs lubatud lastele armulauda jagada. Eelduseks on ristimine, saatja olemasolu ning teadlikkus Issanda söömaaja tähendusest.
Kommentaarid: Kristel Engman, Lääne praostkonna vikaarõpetaja, Anti Toplaan, Saarte praostkonna abipraost
Sirje Aavik, Simuna koguduse misjonisekretär. Eesti misjonisekretäre «küüditati» Siberisse, 6.
5. lk
Lehte Ilves, Lääne Elu. Lia Salumäe: minu ümber on olnud head inimesed. Tallinnas sündinud ja kasvanud Lia Salumäe muusikutee oli määratud, kui ema tuttav tädi õpetas 6aastase plika harmooniumil sõrmega kirikulaulu toksima. Ema-isa vaatasid, et tüdrukul on huvi, ja panid ta Nõmme muusikakooli klaverit õppima.
Liina Raudvassar. Vaimulikuna volikogus. Pühapäeval, 23. oktoobril 20. ordinatsiooniaastapäeva tähistanud õpetaja Üllar Kask ei pelga tööd keskerakondlikus Põlva volikogus, kus ta loodab kristlase meelerahuga oma Isamaaliidu põhimõtteid hoida, seejuures mitte pettes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna huve, kelle nimekirjas ta kandideeris.
Liina Raudvassar. Ei ole siin meest ega naist. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas kaitses magistrikraadi Anne Saluraid, kes oma dissertatsioonis «Sooline võrdõiguslikkus eshatoloogilisest perspektiivist koguduse kontekstis lähtuvalt Gl 3:28» vaagis apostel Pauluse seisukohti naise kohast koguduses.
6.lk
Anna-Liisa Vaher. Eestlased ja nende hinged. 2. novembril süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste hingedele – taas on käes hingedepäev.
Meeli Pärtelpoeg. Kui jõuad elust välja juhatava väravani… Tänavu 8. oktoobril tähistati esimest korda rahvusvahelist hospiitsravi päeva. Võõrsõnastikus (TEA Kirjastus 1999) on antud sõna «hospiits» tähenduseks: kristliku organisatsiooni ülalpeetav varjupaik või võõrastemaja.
Mati Märtin. Ta oli särav isiksus ja õnnistatud muusik. Nii on öelnud Marje Singi kohta metodisti kiriku pastor Olav Pärnamets. Marje Sink ja tema muusika oli ja on alati teretulnud nii metodistide, baptistide, luterlaste kui ka teiste konfessioonide palvekodades.
7. lk
Õpetaja Heino Nurk. In memoriam Heino Ederma (4.5.1922–17.7.2005)