12.12 Advendihommikul räägiti väärtushinnangutest

Nädal algas Rapla kultuurikeskuses advendihommikuga, kuhu korraldav toimkond, mida juhtis maavanem Tõnis Blank, oli palunud esindajaid maakonna äri-, poliitika- ja kirikuringkondadest.

Lauad olid kaetud enam kui seitsmekümnele inimesele. Õdusas õhkkonnas kuulati jõulumuusikat ja räägiti murelikult väärtushinnangutest, millest sõltub meie edasine käekäik. Kõnelemas olid ärimees Avo Kull, professorid Mart Sõrg ja Ülo Vooglaid ning kirikuõpetaja Illimar Toomet.

Koosviibimise juhatas sisse maavanem Tõnis Blank katkendiga Russell Conwelli raamatust „Teemandi-aakrid", milles juttu Al Hafedi nimelisest farmerist, kes jättis oma talu ja läks laia maailma rikkust otsima. Ta suri, ilma et oleks leidnud õnnelikuks tegevaid juveele. Küll aga avastas Al Hafedi farmi ostja sealtsamast kiviklibus looklevast ojakesest vääriskive ja nüüd paikneb seal üks maailma suuremaid teemandikaevandusi.

Tõnis Blank jätkas: „Kui sarnased me oleme farmeriga, kes rühkis ehitada oma elu teda ümbritsevas tolmus ja kiviklibus. Suured väärtused lamasid otse ta jalgade ees, kuid ta ei märganud neid ega mõistnud neid hinnata."

Avo Kull rääkis rikkusest: „Selles elus on nii, et raha ja rikkus on koorem, mida igaüks kanda ei suuda. Seepärast on üsnagi mõttetu meie pimestav soov kiiresti rikastuda. Kiire rikastumine, ilma et sellega käiks kaasas kultuurihuvide, teadmiste ja hingehariduse omandamine, toob inimestele vaid õnnetust."

Mart Sõrg hoiatas tsivilisatsioonihüvedega kaasas käivate negatiivsete tagajärgede eest. Üks neist on madal iive, mis sunnib lõpuks meid importima Eestisse tööjõudu teistest kultuuridest. Erinevad väärtushinnangud toovad varem või hiljem kaasa tõsiseid konflikte ning ohustavad meie kultuuri jätkusuutlikkust.

Ülo Vooglaid tuletas meelde, et tsaariajal õpetati taluperemehi Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, ja tõdes, et igast mehhanisaatorist ei pruugi veel peremeest saada – siingi on oluline haritus ja vaimne silmaring. „Aeg on hämmastav asi – iga hetk, mis on lõppenud, on meie jaoks pöördumatult kadunud. Seega ei saa enam kunagi heastada seda, mis on lahkunud hetkes tegemata jäänud," ütles ta vanemate ja laste suhetest rääkides.

Illimar Toomet toetus Vigala kiriku altari ümber lahvatanud skandaalile ja rääkis kristliku kiriku ning bürokraatliku riigi erinevatest väärtushinnangutest – esimesele on kirik koht, kus iga päev Jumalaga kohtuda, teisele vaid pelgalt üks paljudest hingetutest kultuurimälestistest. Norme ja piiranguid määrates ahistab riik usklikke ja seab neid olukordadesse, kus nad ei saa oma kohust vabalt täita.

Tegelikult rääkisid kõik esinejad valusatest asjadest, iga ettekanne oli nagu karje, mida mahendas pisut küll muusika (ühisgümnaasiumi kellade ansambel Eha Meidla juhendamisel ja solist Silver Koit), kuid mis pidi jääma vastu kajama kuulajate südametes. Juhul muidugi, kui kuulaja oli ikka sõnumile avatud.

Palvus-hommikusöökide traditsioon sai alguse möödunud sajandi kolmekümnendate aastate keskel Ühendriikides. Nüüdseks on see levinud Euroopasse ja ka mujale üle maailma. Eestis on neid korraldatud alates 2001. aastast. Korraldajaks on olnud Eesti Evangeelne Allianss (EEA) koostöös Eesti kirikute nõukoguga.

Viimastel aastatel on lisaks üleriigilisele palvus-hommikusöögile hakatud korraldama ka piirkondlikke advendiaegseid kokkusaamisi. Rapla oli Nädalise andmetel seitsmes maakond, kus sellisel kujul jõuluaega märgiti.

Nädaline, 11. detsembril 2007