Aeg surub takka

Päev hiilib rutates metsade rüppe,
takerdub puude latvades,
viivuks veel peatub
ja tagasi vaatab –
tõesti, ta lahkub kui kaheldes.

Sügiski taandub,
tal lumetuisk kannul,
teel kaotab kuldseid kingasid…
Kaduvat päeva nii vaadates aiman –
Aeg surub takka ju minulgi.

Täna veel jõuan.
Täna veel jaksan.
Rõõmuga astun teel edasi,
kuulatan vaikust,
mis sosistab targalt –
pöördu,
saad aidata kedagi,
kasuta päeva, ta lühikest valgust,
siis jõuad rohkem ja enamgi…

Daisy Lappard