1.12 Haapsalus pannakse toomkiriku kellad kooris helisema

Jõuluajaga koos algab homme korjandus, et muretseda Haapsalu piiskopilinnuse Vahitorni kaks uut kirikukella, panna kõik kellad korralikult helisema ja paigaldada torni välisküljele kolm ajanäitajat.

Haapsalu Püha Johannese koguduse volitusel tegeleb kellade tellimise ja paigaldamisega Toomas Mäevälja orelitöökoda Tallinnast.

Kellad valatakse Saksamaal Vestfaalis. Suurema pronkskella läbimõõt on 860 mm ja kaal 370 kilo; väiksema läbimõõt on 550 mm ja kaal 270 kilo.

Koos tornikelladega tellitakse Saksamaalt ka kolm ajanäitajat, 125 cm läbimõõduga sihverplaadid pannakse torni nii, et kellaaega saaks vaadata Rootsiturult, Karja tänavalt ja linnuseõuelt.

Kaks sihverplaati olid Vahitornis ka enne sõda, kuid mis ajal need sealt kadusid, pole teada. Kui keegi teab sellest enamat või on kellelgi isegi pilti, võiks ühendust võtta muinsuskaitseametniku Tõnis Paduga linnavalitsusest.

Kui uued kellad on kohapeal, pannakse koos helisema kolm kella. Pensionile saadetakse nõukogude ajal tornist alla visatud ja imekombel terveks jäänud vana kell.
 
„Pensionipõlves võiks ta väikestviisi edasi töötada,” lisas Mäeväli. „Tunnikellana.”

Mis puhul, kuidas ja kui kaua kolm ülejäänud kella helisema hakkavad, on olnud kohaliku kirikuõpetaja otsustada, selgitas Mäeväli.

Tava kohaselt on suur kellamäng igal keskpäeval. Peale selle võib kellamäng sisse ja välja helistada pühapäevast jumalateenistust. Laupäeva õhtul kell kuus helistatakse vesprikelli, pühapäeva helistatakse välja õhtul kell kuus. Matusekellaks on väike vasar, mis lööb tavalisest aeglasemalt.

Kellade helistamisel peab arvestama, et see ei hakkaks inimeste rahu häirima. Mäevälja sõnul võiks tunnikell lüüa kell 7–24.

Mäeväli on arvestanud uute kellade tellimisel, et need sobiksid kokku ka Jaani ja Maarja–Magdaleena õigeusukiriku kelladega. Suurtel pühadel kuuleb Haapsalus siis korraga kuut kella: kaks helisevad Jaani, üks õigeusu ja kolm toomkiriku tornis.

Haapsalu Püha Johannese kogudusest alguse saanud kellaprojekt maksab 600 000 krooni. Poole sellest on valmis andma Haapsalu linnavalitsus, kui sellega on päri ka uut eelarvet kinnitav linnavolikogu.

„Tegemist ei ole üksnes kirikutorni uute kellade paigaldamisega,” ütles linnapea Ingrid Danilov. „Meie toetus on asjakohane, sest kellamäng teeb Haapsalu huvitavamaks ja põnevamaks linnaks.”

Teise poole rahast loodab kogudus kokku saada annetuste ning projektide abil. Rahakogumise on enda mureks võtnud koguduse juhatuse liige Sulev Saareväli.

Kui rahakogumine, projektide kooskõlastamine muinsuskaitsega, kellade valamine ja muu sujub, peaksid tuleva suve hakul uued kellad helisema ja aega näitama.

„Emadepäevaks,” nimetas koguduse õpetaja Tiit Salumäe võimaliku tähtaja. „Aga igal juhul enne turismihooaega.”

Lääne Elu, 1. detsembril 2007