16.11 Püha kirikus näidati poolsada aastat varjus püsinud altarimaali

Jutud sellest, et Püha kirikus peaks praeguse altarimaali taga peidus olema teinegi maal, leidis eile kinnitust, kui muinsuskaitsjad eemaldasid praeguse altarimaali ja tõid nähtavale vana, mis on peidus olnud 57 aastat.

Vihjena oli teada, 57 aastat tagasi avasid muinsuskaitsjad korraks vana altarimaali ja koostasid lühikese akti: "Uue altarimaali taga on vana altarikapp maalitud seintega – Uus Jeruusalemm kahe kuppeltorniga. Külgseintel on punased maalitud drapeeringud. Paremal all on mitteloetav signatuur. Puit, õlivärv. Altari eeskujuks on olnud Riia Toomkiriku altar." Säilinud olid ka mustvalged fotod.

On teada, et kiriku suurpõlengu järel 1574. aastal taastati pühakoda aastaks 1603. Samal aastal telliti põlengujärgsesse kirikusse uus altar. Hiljem, 1753. aastal rajati vana altari peale uus, G. Böhme altar.

Eile, kui muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna nõunik Maire Loit oli praegust altarimaali hoidvate laudade seest suured kruvid välja keeranud ja 1903. aastal Oskar von Sassi maalitud altarimaali eemaldanud, avaneski põnev vaatepilt. G. Böhme altarimaal oli tõepoolest olemas ja Loidi sõnul päris heas seisukorras.

“Tundub, et värvikiht ei ole ohtlikus olukorras, kuid puhastamist vajab maal kindlasti,” oli Loidi esialgne hinnang.

Kuna täpselt ei olnud teada maali mõõdud, siis nüüd said kirja needki – kõrgus 206 ja laius 123 cm, tiibade kõrgus 167 ja sügavus 60 cm.

Altari seekordse avamise peapõhjus oli kõige ehtsam uudishimu. Kuna käsil on Püha kiriku restaureerimistööd, oli põhjust uurida ka altarit. Kahjuks koguduseliikmed vana altarimaali veel niipea ei näe, sest von Sassi maal pandi eile oma kohale tagasi.

“Nüüd tuleb kogudusel koostöös muinsuskaitsega otsustada, kuidas edasi talitada.

Kui jätta vana maal avatuks, siis kuhu asetada praegune maal, mille koht on kindlasti kirikus. Või eksponeerida praegust varjatud maali hoopis eraldi, aga võib-olla on võimalik teha nii, et vana maal avatakse vaid teatud pühadeks,” pakkus Püha koguduse õpetaja Anti Toplaan välja erinevaid variante.

Kohalolnud asjatundjad leidsid, et kunstilisest küljest on praegune maal väärtuslikum ja tugevama sõnumiga kui Jeruusalemma vaade. Seda enam, et pole täpselt teada, milline kompositsioon asetses maali ees. Ka kirikus kaugemalt vaadates ei ole vana altarimaal nii pilkupüüdev kui praegune.

Huvitaval kombel ei ole kogudusel teada ühtegi kohalikku inimest, kes oma silmaga oleks vana altarimaali näinud, ehkki viimase sõja ajal olevat von Sassi töö mõneks ajaks varjule viidud.

Kuna Püha kirikus on käimas suured restaureerimistööd, ootab järge ka altar.

“Enne, kui hakatakse altarit restaureerima, tuleb ära teha suuremad ja tolmusemad ehitustööd,” hindas Loit tulevikku.

Meie Maa, 16. novembril 2007