Ove Sander: kirikuuksed on lahti, kuid jumalateenistused toimuvad internetis

Eriolukord seab ka kirikute ja koguduste tegevusele ranged piirangud. Millised on võimalused usuliste talituste läbiviimiseks ja neist osa saamiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi peakaplan Ove Sander.

Kehtiv eriolukord puudutab kõiki. Ka kirik, kogudused ja usulised ühendused ei ole siin erand. Reede hilisõhtul jõudsid meieni asjakohased korraldused ja juhised pealkirja all «Usuliste ühenduste tegevus eriolukorras», millel on nii valitsuskomisjoni kui ka Eesti kirikujuhtide toetus. Nii nagu on vajanud reguleerimist ühiskonna eri valdkondade toimimine, vajavad seda ka kirikud ja kogudused.

Vaadates antud korraldusi lähemalt, on täiesti mõistetav neis sõnastatud lähtepunkt: «Kuna inimeste kogunemiste keelamise eesmärgiks on koroonaviiruse leviku ennetamine ja tõkestamine, siis laienevad piirangud ka jumalateenistustele ja teistele sarnastele kogunemistele.» Et jumalateenistused on avalikud üritused, peaks see olema kergesti mõistetav. Lisaks on selge, et tavapäraselt jumalateenistusele tulijate või koguduste pakutavatel ettevõtmistel osalejate seas on palju eakaid, kes on selgelt koroonaviruse riskirühm.

Kirikute ja koguduste jaoks on muidugi nii vaimselt kui ka emotsionaalselt kõige raskem korraldus, mille järgi «kõik usulised avalikud organiseeritud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised tuleb lükata edasi või ära jätta kuni uute juhiste või eriolukorra lõpuni». Ilmselt võis olla ja küllap oligi viimase suure sõja ajal olukordi, kus ei saadud jumalateenistuseks kokku tulla, kuid üldisemas plaanis on selline piirang ja kogemus kirikule midagi olemusvõõrast. Läbi ajaloo on kirik püüdnud ikka leida võimalusi, kuidas ränkadele oludele vaatamata kokku tulla, et otsida jumala armu ning üksteist usus kinnitada.

Edasi loe Postimehest.