1.11 Ma laulan suust ja südamest…

Nüüdseks seljataha jäänud Saarte praostkonna laulupüha, mis toimus 6. oktoobril Valjala Martini kirikus, tõi kokku hulgaliselt kuulajaid ja jättis sooja tunde ka lauljate endi südamesse. Küllap sealt kasvaski välja vajadus heita väike tagasivaatav pilk sellele sündmusele. Vestlusringis istusid koos Kuressaare koguduse segakoori Sauer dirigent Ester Soe, koorivanem Eve Naagel, lauljad Virge Nemvalts, Silvi Vipre ja Rita Naaber, viimane on ühtlasi ka koguduse organist.

Kõigi ühine arvamus oli, et selline koos laulmine on ääretult vajalik ja oluline. Ka kohavalik oli kümnesse – Valjala kirik mõjub nii ajaloolise ümbruse kui hea akustikaga.

Virge Nemvalts: “Linnarahvast oli kuulama tulnud spetsiaalselt ja võib muidugi unistada ka eribussist, mis oleks saanud veelgi enam huvilisi kohale tuua. Meie laulud on sõnumiga ja seetõttu oli hea meel kõigi laulupühast ja laulurõõmust osa saajate üle. Oli inimesi, kes olid vaimustusest nõrkemas ja arvasid, et infot oleks võinud isegi rohkem olla.”

Ester Soe: “Tegelikult oli meie endi meelest infot üsna rohkesti, kaasatud oli enamik infokanaleist, aga muidugi… Edaspidi võiks mõelda ka näiteks plakatite peale.”

Silvi Vipre: “Oli kahju neist, kes ei saanud õigel ajal teada, et selline sündmus on toimumas. Nii hea oli laulda – ilm oli ilus, repertuaar oli hästi valitud ja heatasemeline. Proovidki läksid kui valatult.”

V.N.: “Oli rõõm kohata ka vanu tuttavaid eelmistest laulupidudest ja heameel sellestki, et kooride n-ö raudvara on jäänud pidama.”

Vahepalaks võiks lisada, et Valjalga olid kohale tulnud kõik Saarte praostkonna muusikakollektiivid nii Saare- kui Hiiumaalt. Ja kuigi kroonikakirjad näitavad, et 1934. aastal toimus esimene samalaadne ettevõtmine, ei ole vahepealsetest aegadest suurt aimu, alles 1980-ndate keskel alustati taas ühiste laulupäevadega.

Seekordne kava oli tuumakas ja heatasemeline, autoritest esindatud J. Crüger, E. Elgar, M. Härma, F. Burgmüller, P. Rips, M. Siimer, A. Topman. Segakoor Sauer ja Pärnu Eliisabeti koguduse segakoor esitasid G. Faure “Reekviemi”, mis kanti ühiselt ette ka eelmisel aastal. Laulmas olid nais- ja segakoorid, solistid ja külaliskoorid.

E.S.: “Kirikumuusikutega panime kava kokku juba kevadel. Pärnu kooriga laulsime “Reekviemi” juba 2006. aastal, sõpruse kinnituseks oli hea taas koos laulda. Laiuse Püha Jüri koguduse segakoor aga võttis ise ühendust ja soovis meie laulupühast osa võtta. Hiidlased olid ütlemata tublid, et kohale tulid.”

Ühiselt arvati, et orel helises väga hästi ja eriliselt kiideti solist Ärni Kiisküla (bariton). Väga hea häälematerjaliga ja suure häälega laulja, kes sõna otseses mõttes laulis kiriku täis. Tänusõnad kuuluvad ka Valjala kogudusele eesotsas kiriku perenaisega, kelle korraldada oli inimeste vastuvõtt ja toitlustamine. Silma jäi ka see tore tõsiasi, et üllatavalt palju oli lauljate hulgas mehi.

V.N.: “Kooride puhul hakkas välise pildina silma riietus. Kellelgi olid väga vahvad kootud pleedid, sobilik just kirikusse, kus enamasti jahe või lausa külm. Need erinevad riietused eristavad koore ja annavad oma värvingu asja heaks.”

Mis aga asjaosalisi endid kõige rohkem puudutas ja olulisena tundus?

S.V.: “Viimane laul, see oli A. Topmani „Püha“, kui seda lauldi… See oli nii ilus ja võimas!”

V.N.: “Eks me üksteist nii koos lauldud laulude kui kogu selle päevaga ka kinnitasime. Ja Jumala ligiolu oli tajutav.”

E.S.: “Praostkonna rahval oli võimalik koos olla, seda võimalust tuleb hinnata ja tähtsaks pidada.” V.N.: “Seda võimalust tuleb ikka ja jälle pakkuda. See on vajalik. Ei saa siin vabandusi tuua ega ära jätta. Ja kuigi enamasti sellised ettevõtmised on suvel, siis praegu, oktoobri alguses peetud laulupüha oli eriliselt kinnitav. Viljad, mida on külvatud, on andnud lootusrikast saaki ja on aeg tuua tänu. Seda me ka kogu südamest saime anda.”

Selline positiivsusest pakatav toon meist ka üles jäi. Rõõm, et oli palju osavõtjaid ja ka kuulajaid jagus, osaduse ja Jumala kohaloleku tunnetus, oma isikliku panuse andmine ühisesse ettevõtmisse… Need ja paljud muud kogetud meeleolud ja reaalsused annavad sära ja valgust ka järgnevatesse päevadesse ja kannavad inimesi kokku – üheskoos laulma, osadust pakkuma ja jagama. Pärnu ja Kuressaare koor aga said ka laulupüha õhtu veeta ühiselt koguduse Metsamajas, ikka üheskoos lauldes ja tulevikuplaane seades. Jääme põnevusega ootama, milliseid ühisprojekte see edaspidiseks kaasa toob. Seniks aga – laulma! Ikka suust ja südamest, ikka kiituseks Loojale.

Meie Maa, 1.novembril 2007