Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras

Kirikuaasta viimane pühapäev enne esimest adventi kannab nimetust igavikupühapäev. Mõeldakse lahkunutele, igavikule, mälestatakse lahkunuid.

EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Jaan Tammsalu on püüdnud sõnadesse panna vastuseid inimeste poolt enim küsitud küsimustele selles valdkonnas. Siinkohal toome ära mõned mõtted armastatud õpetajalt, mida huviline võib leida ka Kuressaare koguduse lehelt sotsiaalmeedias.

Mis on elu mõte?

Elu mõte on elada nii, et sa surma ees seistes ei peaks kartma. Elada tuleks nii, et see kartus kaoks. Et sa julgeksid ka surmast rääkida, et sa julgeksid ka lähedastele öelda, kuidas siis olla ja tegutseda, kui sa sured. Nii et selles mõttes on surm kindlasti midagi sellist, mis peaks aitama elu õiget mõtet üles leida. Kui sa mõtled surma peale, selle peale, et sa pead ära minema, siis sa võib-olla sätid asjad omal õigemasse järjekorda. Ei kuluta oma aega mõttetuste peale ära, hakkad elama elusamat elu.

Miks surm sageli ei võta neid, kes igatsevad surma, on lõputult väsinud? Mida siis teha?

Ma ei tea seda vastust. Väga paljud nende hulgast on tõsised palvetajad. Ja võib-olla on vaja veel kellegi pärast palvetada, võib-olla on veel kellelegi midagi olulist öelda.

Nii mõnedki on tulnud siia leeri, et „vanaema ütles mulle, et ta ei saa enne ära surra, kui ma leerikooli ei lähe“. Midagi on kellelgi tegemata jäänud. Kas lähedastel või ka surijal endal. Võib-olla sellepärast surm ei võta ära, ei tule järele?

Edasi loe Meie Maast.