22.10 Erimeelsused Viimsi vaimulike vahel viisid mõlemad kohalt

Viimsi vald peab oma heategijaid meeles väikese autasuga, pronksist skulptuuriga Viimsi vaal. Viimati austati sellega Viimsi Püha Jakobi koguduse rajanud ja seda 13 aastat teeninud diakonit Erkki Juhandit.

Paraku pidi koguduse rajaja kirikuvalitsuse otsusel septembris oma koguduse juurest lahkuma, samal ajal läks Viimsist ära ka aastapäevad kirikuõpetajana töötanud Jaan Lahe.

«Ma ei ütle teile selle kohta midagi. Sellest on juba palju heietatud, tahaks natuke rahu saada,» märkis Juhandi, ent lisas siiski, et kuna Lahe soovis doktoritööd teha ja lahkus, pidi lahkuma ka tema.

«Aga see kõik on paljudele haiget teinud,» märkis Juhandi.

Rohkem ta rääkida ei soovinud. Ka Jaan Lahe keeldus kommentaaridest.

Suhted sassis

Tallinna praost Jaan Tammsalu, kes praegu Tallinna Jaani koguduse kõrvalt ka Viimsis hooldajaõpetajana tegutseb, ütles, et vahetevahel võivad ka kirikuinimeste suhted sassi minna. Vaimulike lahkumise taga polevat õpetaja soov doktoritöö lõpetada, vaid pingelised inimsuhted.

«Kui üks tõesti palju teinud vaimulik on harjunud üksi tegutsema, ja siis tuleb keegi teine vaimulik tema ülemuseks, võib paratamatult tekkida pingeid – see teine oleks nagu sissetungija,» hindas Tammsalu. Tema hinnangul oli õpetaja, diakoni ja Viimsi koguduse juhatuse suhetes palju möödarääkimisi ja vääritimõistmisi.

«Luterlik kirik väärtustab haridust väga. Kirikuseaduse järgi ei saa diakon iseseisvalt armulauda pühitseda ja laulatada. Selleks peab vaimulikul olema teoloogiline kõrgharidus. Erandkorras on peapiiskop ka diakonitele piiratud ajaks selliseid lubasid väljastanud, kuid see on olnud hädalahendus,» selgitas Tammsalu.

Juhandi haridustee Usuteaduste Instituudis on Tammsalu sõnul ammu pooleli jäänud, aga Tammsalu sõnul võiks see jätkuda.

Kirikuseadus ütleb sedagi, et diakonikoht luuakse õpetaja ettepanekul. Seega on loogiline, et kui lahkub õpetaja, lahkub ka diakon, ja uus õpetaja otsustab, kas ta soovib enda kõrvale diakonit. Juhatus omakorda otsustab, kas kogudus suudab kahele vaimulikule palka maksta.

Lahe töötab praegu Tallinna praostkonnas vikaarina ja kõrgkoolis õppejõuna ning teeb doktoritööd, Juhandi on arvatud reservi, kuid talle on pakutud mitmeid võimalusi vaimulikuna jätkata.

Tammsalu kinnitas, et käib Viimsis uue aastani ning püüab koguduse nii vaimsest kui majanduslikust kriisist välja tuua. «Praostkonna juhina pole mul õigust vaid kõrvalt vaadata ja ma olengi inimestega rääkinud. Osa koguduseliikmeid on solvunud, aga asjaosaliste hinge tuleb tasapisi rahu,» rääkis praost.

Kriisist välja

Uut diakonit tema ametisse ei võta, uue õpetaja nimetab peapiiskop Andres Põder.

«Praegu tuleb luua tingimused, et kogudus suudaks heale õpetajale korralikku palka maksta,» märkis Tammsalu, kes ise asendusõpetaja töö eest palka pole saanud.

Suvel pühitseti Viimsis sisse uus kirik, mis on esimene pärast sõda ehitatud luteriusu sakraalhoone.

«Kogudus on väike, seni on suurem osa aurust kulunud kiriku ehitamisele. Elatud on üle jõu, mitmed arved on veel maksmata. Aga uus kirik on ju kena ja kohalik rahvas väga vahva. Jumalateenistustel osaleb ligi 40 inimest, uues grupis alustas 11 leerilast ja tulemas on palju ilusaid kontserte,» rõõmustas Tammsalu.

Tema sõnul on võimalik koostöös vallavalitsuse ja kiriku liikmetega kogudus peagi ka majanduslikult taas järje peale saada.

«Alustada võiks sellest, et iga koguduseliige oma liikmeannetuse tasub. Kui teeme ise omalt poolt parima, teeb seda ka vald ja kindlasti Jumal. Samas tuleb selgeks rääkida, mille eest vastutab kiriku ehitamise sihtasutus, mille eest koguduse juhatus ja mille eest vaimulik,» lausus ta.

«Viimsi Püha Jakobi kirikus ei kuulutata Lahet ega Juhandit, vaid elavat Jumalat – ja tema pole kuhugi lahkunud,» lisas Tammsalu.

————————————————–

Vallal tuleb asuda suhteid seadma

Viimsi vallavanem Urmas Arumäe nendib, et koguduses tekkinud olukorda pole meeldiv. «Vallal oli Erkki Juhandiga aastaid ladus koostöö. Meil polnuks midagi selle vastu, kui temast saanuks koguduse õpetaja, kuid seda takistas tema pooleliolev haridustee,» kinnitab Arumäe.

Vallavanem mõistab, et koguduses tekkis delikaatne olukord. «Ja mida pidi siis Tallinna praost Jaan Tammsalu tegema? Juhandit ta õpetajaks panna ei saanud, Lahet ilmselt ei tahtnud. Kahjuks ei suuda väike kogudus kaht vaimulikku üleval pidada,» nendib ta.

Praegu ootab vallavalitsus huviga, kellest saab koguduse uus õpetaja. «Seni tuleb kiriku ehitamise sihtasutuse ja koguduse suhted ära klaarida, et uus õpetaja siseprobleemide tõttu keerulisse seisu ei satuks,» märgib Arumäe.

Juhandit aga nimetab vallavanem «ajalooliseks figuuriks», sest tema sõnul on Juhandi tõenäoliselt ainus praegusaja vaimulik, kes loonud koguduse, ja kindlasti ainus vaimulik, kes ehitanud uue kiriku.

Postimees, 22. oktoobril 2007