22.10 Kultuur: Monumentalist minimalismis

Rakvere Galeriis maalinäituse avanud Eva Jänest tunneb Virumaa tegelikult juba ammu – tema freskode, sgrafiito, mosaiigi ja vitraaži kaudu.

“Virumaale olen loonud mitu minule armsat seinamaali,” ütles Eva Jänes, hariduselt ja kutsumuselt monumentalist. Tema loodud on Rakvere veterinaarkeskuse freskod, Põdrangu keskuse sgrafiitod, Väike-Maarja rahvamajas fresko ja lasteaias mosaiik, Haljala kiriku väike vitraaž.

Rakvere Galeriis astub Eva Jänes, Rakvere kunagise naiskutsekooli õpetaja tütar, vaataja ette tahvelmaalidega, mis geomeetrilise vormi ja looduselementide ja ka teksti kaudu kõnelevad õnnest.

Tunnetada olemist

“Autori jaoks on muidugi igal kujundil ja värvitoonil tähendus, aga et värvitaju ja ka värvisümboolika on individuaalne, on igale vaatajale pildid arvatavasti erineva tähendusega,” arvas kunstnik.

Eva Jänes juhtis vaatajate tähelepanu esimesele maalile ja tekstile sellel: “Seal, kus peatub keel, jõuab tõlgendus oma piirini. Ta tipneb vaikuses. Ja ikkagi on see piir olemas ainult keele tõttu.”

“Tegelikult mõte läheb niimoodi edasi, et Jumalaga saab rääkida ainult siis, kui on vaikus, sõnad on need, mis on tihti midagi muud, kui asi oma olemuses, aga selleks, et olemust tunnetada, on vaja tunda keelt,” jätkas kunstnik maalil ja maaliga alanud mõtet.

Maal “Kuningatele” kujutab nelja ringina Eesti kuningaid, kes tapeti Paide vallimäel.

“Üks teema oli nii, et olid näiliselt seosetud sõnad “lootos”, “laotus” ja “lootus”. “Lootos” on sellest komplektist,” selgitas ta. “Lootosi” on näitusel koguni kaks. Kummalgi oma sõnum.

Osa maale kuulub paastuaja piltide komplekti. “Siin on kõige lihtsamad asjad – maja, põllud, raamid. Liivakell seal ukse kõrval,” näitas ta.

Kes tunneb kristlikke sümboleid, võib “Silmapilgust” välja lugeda midagi silmapilgust enamat. “Ristiga kokku seotud” annab kunstniku sõnul edasi optimistlikku kevadist pilti.

Näituse värskeim pilt “Kala” on tehtud spetsiaalselt selle näituse ja selle galerii jaoks. “Vaatasin neid Rakvere tammesid ja seda ilusat tiiki, nägin sellist meeleolu seal,” mainis Eva Jänes.

“Tänavused misjonipäevad on õnneteemalised. Nagu minu piltidest näha, on õnn juba see, et me oleme olemas. Kõige tähtsam on tunnetada olemist,” sõnas kunstnik.

Taimi Parve meenutas, kuidas aastal 1975 soovitasid Valve Pormeister ja Helgi Reemets Piiral valmivasse veterinaarkeskusse freskot looma kunstiinstituudi diplomandi Eva Jänese.

“Mõtlesin, et seinad hakkavad koosolekust üle rääkima, aga tegelikult hakkasid need inimesi kenasti rahustama ja aitama kaasa mõtlemistegevusele. Nende freskode sisu leidsime ise. See on elu järjekestvus, liikide paljusus ja inimese tegevus selle juures,” rääkis Parve.

“Need maalid liigituvad minimalismi alla,” ütles kunstnik Riho Hütt ja selgitas, et minimalismi keel on taandatud algseteks kujunditeks – ringiks, ruuduks ja jooneks, millega on kindlakäeliselt liigendatud pildi pind.

“Kunstnik jätab endale subjektiivsust väga vähe, räägib geomeetriline kujund, pildi allkiri suunab pildi sisse,” sõnas ta.

“Kui pilte oleks võimalik viimseni ümber jutustada, siis parem kirjuta juba luuletus või novell. Pilt on ikka pilt,” märkis Eva Jänes.

Maailmapildi mõju

“Kunstikeel muutub ja võib-olla on mõeldav ka teine käsitluslaad, aga iga kunstnik teeb oma tööd individuaalselt, on teatud määral mõjutatud kunstivooludest ja teatud määral iseenda isiksusest ja oma maailmapildist. Nähtavasti on mulle sobinud see laad,” arutles Jänes ja tunnistas, et talle on ka abstraktne laad väga meelepärane.

“Need on hästi vabalt, hetkemeeleolusid usaldades loodud abstraktsed pildid, kus on sees geomeetrilisi elemente,” ütles kunstnik.

Kuid et ta kahte stiili ühele näitusele ei pane, näevad rakverlased seekord tema loomingu ühte poolt.

Virumaa Teataja, 20. oktoobril 2007