16.10 Politseikoolis hakkavad õppima esimesed kaplanid

Eesti sisekaitseakadeemia Paikuse politseikolledžis alustas eile tööd uus õpperühm, mille koosseisus hakkavad politseiharidust omandama esimesed kaplanid.

Õpperühmas saavad politseiniku esmase ettevalmistuse need juba politseisüsteemis töötavad inimesed, kes on omandanud eelnevalt kõrghariduse mõnel teisel erialal. Kuue nädala jooksul antakse õpilastele kiirülevaade politseiinspektori ja -konstaabli töö põhialustest, õpitakse enesekaitset, laskmist, väärtegude ja mingil määral kriminaalasjade menetlemist.

Murede kuulaja ametikoht

“Tegemist on esimese sellise grupiga üle pika aja,” ütles politseikolledži direktor Aivar Toompere. “Loodetavasti kujunevad need kursused regulaarseks, sest Eesti politseis töötab mitusada kõrgharidusega inimest, kel pole politseilist ettevalmistust.” Mitu õppegrupis osalejat on näiteks sotsiaaltöö või juura eriala taustaga.

Teiste hulgas alustavad õppetööd esimesed kolm kaplanit, kes politseistruktuuris tööle hakkavad. Toompere suhtub kaplani institutsiooni loomisesse positiivselt, sest politsei loomise ajast peale pole spetsiaalselt inimeste murede ärakuulamiseks ametikohta olnud.

“Nõukogude ajal oli igas miilitsaosakonnas sampoliit, ülema asetäitja poliitalal, kes töötajate probleemidega tegeles,” meenutas Toompere. “Politseistruktuuris on sel alal olnud vaakum, siiani on muresid kurdetud juhtidele, juhile on aga esmatähtis siiski oma põhitöö. Kindlasti on kaplanite järele vajadus, nagu näitasid aprillisündmusedki, kui nii mõnigi inimene pärast taastumist vajas,” rääkis ta.

Igasse prefektuuri oma vaimulik

“Arvan, et paljud inimesed usaldavad vaimulikke isegi psühholoogist rohkem, sest kirikus on sajandeid käidud nii paari panemas kui pihil, küllap vaimulikel on eriline võime inimesi mõista, kuulata ja mingil määral nõu anda,” arvas Toompere.

Politseiameti peakaplaniks määratud Jaan Jaani on 25 aastat töötanud vaimulikuna, tema ülesanne on kaplanaadi kokku panemine, et iga politseiprefektuur peagi oma vaimuliku saaks.

“Valdo Lust, Indrek Kõiv ja mina oleme praegu kolm esimest, teeme alles esimesi samme,” rääkis Jaani. “Kõigepealt peame politseitööd tundma õppima, siis on inimesi aidata lihtsam kui väljastpoolt tulles. Hakkame töötama ilmselt rohkem psühholoogide ja nõustajatena, sest politseitöö on väga pingeline ja tihti tavainimese silma eest varjatud. Küllap elu näitab, milliseks töö kujuneb, pärast meid tulijatel on juba lihtsam, sest n-ö vagu on lahti aetud.”

Kaitseväe ja politsei kaplani kursused läbinud Valdo Lust peab ametikohta politseis üsna komplitseerituks, sest tegemist on organisatsiooniga, mis peab vahel jõudu kasutama. “Inimesi on vaja nõustada ja stressi maandada näiteks siis, kui on juhtunud suured õnnetused või elatud üle mingi sündmus, mis nende elu on muutnud,” rääkis Lust. “Seda on praegu politseis rahuajal tükk maad rohkem kui sõjaväes.”

Pärnu Postimees, 16. oktoobril 2007