2.10 Kiriku tähtpäeval räägitakse vaesusest ja rikkusest

Viljandi Jaani kirikus leiab neljapäeval aset frantsiskusepäeva konverents, millel oma ettekandega astub üles mitu üle-eestilist arvamusliidrit.

Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, mis ajendas kirikus sellist konverentsi korraldama?

4. oktoober on püha Franciscuse päev ja et Jaani kirik on ehitatud XV sajandil fransisklaste kloostri kirikuna, oleme igal aastal tähistanud seda päeva kontserdi, kontsertpalvuse või mõne kohtumisega.

Tänavu korraldame veidi suurema ürituse, sest kogudus tähistab juubeliaastat. Jaani kiriku ehitamisest möödub 535 aastat ja selle taaspühitsemisest 15 aastat.

Kas see tähendab, et peate korraga lausa kahte juubelit?

Jah. Meil on põhjust tagasi vaadata pikale ajaloole, kuid sama tähtis on see, kuidas nõukogude aja lõppedes sai kaubalaost taas kirik. Mina leian, et see 15 aastat ei ole väiksem tähtpäev kui 535 aastat.

Kui 1992. aastal Jaani kirikut pühitseti, oli mujal Eestis suur tung kirikutesse juba möödas. Ristimiste ja leeritamiste hulk hakkas langema ja saabus mõistmine, et Teise maailmasõja eelne seis ei kordu. Viljandis aga taastati sel ajal üks kirik ja kogudus täiesti nullist. Praegu on Jaani koguduses üle 1600 liikme, tegutsevad koorid ja käib noortetöö.

Kas konverents on ainult üks osa juubeliüritustest?

Oleme tõesti üritused aasta peale laiali jaganud.

Mai lõpul ja juuni algul oli kuulutusnädal, mis läks väga hästi. Siis peeti igal õhtul jumalateenistus, kuhu olime palunud jutlustama mõne Jaani koguduse endise õpetaja või siin praktikal olnud vaimuliku. Õpetaja Jaan Tammsalu jutluse ajal oli nagu jõululaupäev: kirikus oli üle 250 inimese.

Osalesime ka Viljandi hansapäevadel, mille ajal võtsime vastu ekskursioone ja rääkisime huvilistele kiriku ajaloost.

Nüüd on järg frantsiskusepäeva konverentsi käes.

Kiriku päris aastapäevapidu on 27. detsembril ehk johannesepäeval. Seda tähistame piduliku jumalateenistusega, millel jutlustab peapiiskop Andres Põder, laulavad Jaani ja Pauluse koguduse koorid ning Jaani koguduse liige Tõnis Mägi.

Miks olete konverentsi kavva võtnud selliseid ettekandeid, millel esmapilgul ristiusuga mingit pistmist pole?

Enamik konverentsi ettekandeid ei ole teoloogilised, kuid usk ei olegi selline teema, mis ainult usuteaduse või kiriklikkusega haakuks.

Püüame sellel konverentsil käsitleda teemasid, mis on seotud eelkõige püha Franciscuse ja tema ideaalidega ning otsida nende seoseid tänapäevaga.

Franciscus oli XIII sajandil elanud mees, kelle ideaaliks oli vaesus. Ta loobus oma vanemate meelehärmiks kaupmehe elukutsest ning hakkas kerjusmungaks.

Samasugust suurt tagasihoidlikkust, lihtsust ja kasinust eeldas Franciscus enda asutatud ordu vendadelt. Jaani kirik on samuti ehitatud frantsisklaste ideaale järgides: siingi valitsevad lihtsus ja asketism.

Konverentsil püüame mõtiskleda selle üle, kas tänapäeval leidub inimesi, kes võiksid mõelda samamoodi. Sageli tundub, et praeguses maailmas on patt või pahe olla vaene ja mitte suuta pangalaenu maksta.

Ettekande teemal «Vaesus — patt või voorus?» teeb Viljandi sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt.

Seda, mis on meie tegelik rikkus ja vaesus, käsitleb oma mõtiskluses tuntud loodusemees Fred Jüssi. Ta kõneleb ise ja laseb helisalvestiste kaudu lindudel rääkida.

Et Franciscust peetakse looduskaitsjate kaitsepühakuks, olen palunud konverentsile ka Marek Strandbergi, kes kõneleb rohelisest mõtteviisist.

Mikk Sarv teeb ettekande risti- ja maausust. Kas seal vastandatakse kaht religiooni või otsitakse nende ühiseid jooni?

Eks saame näha, kuigi Mikk Sarve tundes arvan, et see on ikka pigem ühisjoonte otsimine.

Kui lugeda arvamusi ja artikleid, võib vahel jääda mulje, et ristirüütlid hävitasid ühel hetkel maausu ja nii see jäigi. Aga arvan, et on ka neid inimesi, kes ei lepi sellise mustvalge käsitlusega.

Mikk Sarvel on kindlasti palju häid näiteid selle kohta, kuidas keskajal ja hiljemgi on need religioonid koos elanud. Ja kui rääkida taas Franciscusest, siis tema loodusearmastust ja lähedust maausule on peetud religioonide piire ületavaks.

Kui kaua konverents kestab?

Konverentsi lõpetab diskussioon teemal «Mida annab klooster linnale ja linn kloostrile?». Koos sellega oleme ürituse pikkuseks arvestanud kolm tundi.

Seejärel on väike paus ning kell 18 algab kontsertpalvus, millel Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann ja Mikk Sarv esitavad katkendeid Villem Ridala regivärsilisest poeemist «Püha rist».

Kõik see on kuulajatele tasuta ja annetused on vabatahtlikud. Sellel päeval ootame annetusi väikesesse Franciscuse-nimelisse fondi, mis on mõeldud puudust kannatavate ja hätta sattunud inimeste abistamiseks. See on Jaani kiriku juures tegutsenud juba paar aastat.

Kas olete sealt ka väljamakseid teinud?

Me ei ole seda väga palju reklaaminud, sest see ei ole suur ettevõtmine, aga siit on raha saanud inimesed, kes on sattunud ootamatult majanduslikesse raskustesse, vajanud ravimeid või jäänud elukohata. Kiriku gospelkoor on selle toetusel käinud Viljandi noortevanglas esinemas ning paar korda oleme korraldanud kodututele jõululõuna.

Keda oma konverentsile ootate?

See üritus on mõeldud linnarahvale kõige laiemas mõttes. Eelkõige ootame õpilasi ning kultuuriakadeemia tudengeid ja õppejõude. Tulla võiksid aga kõik inimesed, keda need teemad huvitavad.

KONVERENTS

Frantsiskusepäeva konverents algab Viljandi Jaani kirikus neljapäeval, 4. oktoobril kell 14.

Sakala, 2. oktoobril 2007