Hingehoidja Naatan Haamer: elulõpu ootel inimesele toob rääkimine suure vabanemise

Hingehoidja baasharidus on teoloogia. Kuna enamik inimesi ei ole hingehoidjaga kokku puutunud, ei ole neil ka teadmist, mida oodata. Sageli ehmatab ka nimetus, arvatakse, et äkki ta tahab mõjutada või usku pöörata. «Hingehoidja tegutsemise aluseks on väärtusmaailm, selle selgitamiseks ei pea kuuluma kirikusse, vaid olema inimene,» ütles Haamer. Ta tõdes, et pöördelise elumuutuse hetkel tekivad lahkujal paratamatult eksistentsiaalsed küsimused.

«Kui inimene küsib, mis temast edasi saab, on ta teemale juba mõelnud, kuid selleks, et saada mõtetest selgemat pilti, peab need välja ütlema või kirja panema ja see on protsess,» põhjendas Haamer, miks on vaja elu lõputeel seisjaga arutleda. Hingehoidja sõnul ei saa sel perioodil kohe eristada emotsioone ja mõtteid. «Need on läbi põimunud – mida rohkem rääkida, kogemusi kirjeldada ja mõtet kujundada, seda väiksemaks jääb emotsioonide pulbitsev mõju,» sõnas ta.

Edasi loe Postimehest.