Jaan Tammsalu mõtisklus hingedeajaks: sina pead oma hinge eest hoolt kandma, kuna teist võimalust ei ole

Maailm on teel oma lõpu poole. Ja inimesed, kes on maailma külge klammerdunud, liiguvad samas suunas. Ma usun sellesse, et need, kes klammerduvad oma keha, ekslike inimeste ja ajutiste asjade külge, vajuvad põhja. See pole nii mitte üksnes vees, vaid ka elus, on kirjutanud EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu oma raamatus “Igaviku hääl“.

Meil tasub investeerida igavikku. Ainult sellel on mõtet. Kristlus on selle teinud lihtsaks. Ta ei ütle, et ole nii vaimne, et ära märka enam teisi inimesi enda ümber, muudkui palveta ning mediteeri hommikust õhtuni. Ta ütleb, et Jumalat on võimalik armastada oma kaasinimestes. Meil tasub mõelda selle peale, mis meist saab. Sina, inimeseloom, sina pead oma hinge eest hoolt kandma, kuna teist võimalust ei ole. Kui sa selle asemel kõige muu eest hoolt kannad, siis liigud koos selle maailmaga lihtsalt lõpu poole. Ja ma olen kindel, et on võimalik valida ka teistsugune tee selles kärarikkas ja kiirelt tormavas maailmas. Mõned inimesed on selle väga hästi ära tabanud.

Olgem intensiivsed heades asjades, ärgem olgem pealispinnalised, sest pealispind on jää, mis varsti sulama ja mõranema hakkab. Pühakirjas ütleb Jumal, et ta paneb pilvedesse oma vikerkaare ja kui te vaatate vikerkaart, siis teadke, et tema on tõotanud, et mitte iial enam ei saa kõik elav hukka vee läbi. Nõnda nagu see juhtus Noa laeva ajal. Siin ei räägita sellest, et Pärnu lahes ei tõuse enam vesi või kuskil ei ole tsunamit. Need asjad on nii või teisiti siin maailmas olemas.

Edasi loe Delfist.