Tule ja saa osa üle-euroopalisest kellade helistamisest

Üleeuroopalise rahupäeva puhul helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal 21. septembril kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid, osaleb ka mitukümmend kirikut Eestist ja kõik inimesed on oodatud üle-eurooopalist kellamängu kuulama.

Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

“Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal,” lisas Salumäe. “Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell.“ „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs,  nii rasselt kaibap, ikep kell.“”

Edasi loe siit.