27.08 Väikesed imed käivad sõdurielu juurde

Aprillist teenib Afganistanis kunagine Järva–Jaani vaimulik kapten Peeter Parts, kelle kirikuks on nüüd telk ning ametirõivaks laiguline vorm ja tugevad saapad. Töö on seesama – olla tugi ja abi.

Olete juba ligi neli kuud olnud Afganistanis. Kuidas läks sisseelamine?

Olen teeninud kaplanina Afganistanis alates 25. aprillist Logistilise Toetuselemendi koosseisus. See üksus toetab Eesti kontingenti ja peamiselt motoriseeritud jalaväekompaniid ESTCOY– 4.

Kohapeal aitas mul sisse elada eelmise, ESTCOY–3 kaplan kapten Raivo Nikiforov. Kaplani tegevuse üleandmine kestis kaks nädalat, mil õppisin tundma Suurbritannia sõjaväelist struktuuri, mille loomulik ja tavapärane osa on muuhulgas kaplaniteenistus.

Et olen mõne aasta tagasi läbinud kaplanikoolituse Kanadas, siis siinne missioonikaplani staatus ja igapäevateenistus Eesti kaitseväelaste hulgas ei erine põhimõtteliselt Kanadas õpitud briti süsteemist: relva mittekandev sõjaväe vaimulik toetab kõikjal ja kõiges oma sõdurite moraali ja vaimsust.

Et Eesti inimesed uhkustavad sageli oma kirikukaugusega, on mõneti ka nn sisseelamine kogu sellele umbes 120–liikmelisele kontingendile komplitseeritud ja delikaatne teema.

Nii nagu kristlik kirik siin maailmas on võõras ja teisipidine, nii pole ka kaplan kunagi lõplikult sisse elanud ja omaks võetud.

Kui niisugune pinge kaob, arvan, tuhmub ka vaimuliku, stalkeri, diskursuse kandja identiteet üheks võlliks teiste võllide hulgas («võll» – sõduri keeles ülemus).

Nii et kaplan pole see mees, kes niigi rasketes oludes mehi käib veel põrguga ähvardamas?

Kaplani ülesanne pole oma kirikut propageerida, siin ei teagi paljud mehed, et olen luterlane, see pole oluline.

Mehed kutsuvad mind aasivalt pühaks isaks, ega mul selle vastu midagi ole. Oma 47 eluaastaga võingi olla paljudele isa, kes on raskel hetkel olemas ja toetamas.

Kirikuasjadest rohkem keskendub kaplan missioonil üldisematele sõjaväelistele väärtustele, nagu meeskonnatöö, allumine, lojaalsus, juhtimine, vaba aeg, sünnipäevad, tervis ja meditsiiniteenistuse vahendamine meedikutelt tõbistele. Väga oluline oli meile sauna ehitus, mis nüüd ka pidulikult avatud sai.

Olen jõudnud juba ristida Camp Bastioni Püha Mihkli kabeltelgiks ja leeritada mõne soovija. Selle üle ei maksa imestada ega pahandada, sest siinsed olud on äärmuslikud, esile tulevad huvid ja väärtused, mida kodus hinnatakse teisiti.

Hulludel aegadel juhtub hulle asju, kas võite rääkida mõnest erilisest juhtumist?

Järva–Jaanis elades harjutasime koos Lembit Kuhlbergiga hiina meditsiinis tuntud biovälja massaaži. Siin oli üks mees pikemat aega palavikuga maas, vereproovid nii kehvad, et ta otsutati viia lennukiga Birminghami.

Läksin teda vaatama ja head aega ütlema, siis nägin, et ta on nii kaame ja vaevatud, küsisin, kas võin seda massaaži teha. Ta ütles, et no tee.

Kui teda puudutasin, sain peaaegu särtsu, poiss oli nii tuline. Kui peale hakkasin, jäi ta kohe magama. Palusin Jeesust appi ja tundsin, et midagi toimub. Ligi viis minutit vehkisin seal kätega ja saatsin viirust maapõue sügavikku, siis tegi poiss äkki silmad lahti ja ütles: kuule, ongi parem!

Ja oligi nii, et järgmisel päeval olid proovid korras, mees terve ja rivis tagasi.

Kas «püha isa» ka relvaga ringi käib?

Maailmas on küll missioone, kus kaplanid kannavad relva, kuid muidugi äärmuslikes olukordades, enese või teiste kaitseks. Norra rahuvalvekaplani kursusel õpetati, et kaplan olgu pädev ohvitser ka juhtumites, kus eiratakse Genfi konventsiooni, mille kohaselt kaplaneid ei tulistata.

Seega vormi kandev hingekarjane ärgu tehku häbi ristile ega relvale. Olen oma südames alati olnud patsifist, mis ei keela ka relva austamast või kandmast, kui selleks on vajadust.

Afganistani missioonil kaplan relva ei kanna!

Kui erinev on kaplani positsioon teiste meestega võrreldes, mis on teisiti?

Arvan, et missioonil on kaplani positsioon rohkem avalik, isegi alasti – kogu su elu, isegi usk on alasti, avalik. Ennast peita pole kuhugi. Isegi kabeli uksed on valla kõigile.

Eks esmapilgul tundu, mis see palve või sõnavõtt või kõne või loeng ikka ära ei ole. Anna aga sõnadele voli ning küll usutakse ja võetakse omaks või vastu.

Üks võitleja soovitas kaplanile põlvekaitsmeid, et ta ennast oma positsioonis ära ei vigastaks. Ka mõtlemine võib töö olla, eriti kui kellegi–millegi konkreetse poole ingleid–mõtteid saata.

Suure eeltöö peaksid kaplanid ära tegema juba kodumaal, enne missiooni. Tutvuma inimeste hobide, hariduse, perekonna ja muu sotsiaalse–religioosse taustaga.

Meedias kirjutame missioonil viibivatest sõduritest, millise missiooniga teie seal kohapeal olete?

Üks peamisi, aga ka keerulisemaid sihtmärke kaplani missioonil ongi tema mõtestatud tegevus võitlejate laiema või üldisema tegevuse selgitamisel ja motiveerimisel.

Võitleme ju siin hea ja õige asja eest. Vabadust, demokraatiat ja rahu tuleb luua, vajadusel ka ohvreid tuues!

Kindlasti on seersandid Jakko Karuks ja Kalle Torn andnud oma elu Eesti ja vabaduse eest. Nende lahkumisel on suur ja sügav tähendus, seda ongi vaja teavitada.

Teil tuli seista nende meeste kirstude kõrval, kui palju te kodust minnes oskasite niisugusele võimalusele mõelda ja end olukorraks ette valmistada?

Eks vaimuliku igapäevaellu kuulugi surmateema. See saadab meid kõikjal, nagu B. Notke «Surmatantsus».

Sõjaväelisse keskkonda kuulub planeerimine ja valmisolek igasugusteks stsenaariumideks. Nii töötasime eelkäijaga välja üksikasjaliku kava kõige raskemate juhtumite tarvis.

Palusime Kõigevägevamat küll, et seda poleks vaja iialgi kasutada, kuid läks teisiti.

Kuidas saab kaplan sellises olukorras üldse aidata?

Teoloogilisest seisukohast ei saagi kaplaninimene iseenesest kedagi otseselt aidata, pigem olen võinud olla ärakuulaja.

Kui kaplanil puudub side taevaga, pole tal enam missioonil midagi teha. Uus Testament ütleb: «Kes kastab teisi, seda ennast kastetakse.»

Kas töö kohapeal on väärt elu kaalule panekut?

Eksistentsialistliku teoloogia suurkuju Hans Küng on kusagil öelnud, et inimese elu ja usk on risk – hüpe tundmatusse. Jeesus annab juhise: «Kes oma elu hoiab, see kaotab selle!»

Kuivõrd rahustab lähedasi niisugune seletus?

Eks tule seletada ja suhelda nii palju, kui võimalik, siis on neil kergem mõista.

Kui palju üldse kohapeal mõeldakse sellele, miks me siin oleme ja mis on tegevuse eesmärk?

Kutseliste sõjaväelaste ehk mullegi üllatav suhtumine on nende keskendumine ülesannetele ja käskudele, ilma et murda pead, mis on globaalsed või riiklikud eesmärgid.

Mida olete Afgaani–ajast õppinud, milliseid kogemusi saanud?

Olen õppinud eesti inimesi, antud juhul sõdureid, austama ja armastama. Missugustes üleloomulikes tingimustes teevad nad oma tööd ausalt ja hästi.

Eesti sõdur ei ava tuld ilma käsuta esimese liikuva objekti suunas ka siis, kui ta ise on rohkem ohus ja ebamugavuses.

Andku taevas juhtidele jatkuvalt tervet mõistust ja oidu, et nende sõdurid järgiksid neid ka tulevikus, kas või maailma otsa.

KOMMENTAAR

Raivo Nikiforov,

Estcoy–3 kaplan

Kaplaniamet on kutsumus. Kaplan võib tavalises rahuaja kirikus olla kehv pastor ja vastupidi: hea pastor ei pruugi sobida sõjaväljale.

Tegelikkuses pole kaplani elu missioonil kuigi erinev teenistusest Eestis, tööülesanded on tegelikult samad. Tuleb suhelda ja olla toeks, kus vaja, ning vaadata, et ka oma hing unarusse ei jääks.

Nagu Peetri tervenemislugu näitas, igasuguseid asju võib juhtuda, peab lihtsalt olema avatud ja usaldama sisetunnet.

RINDETEATED

TALLINN, 30. mai, BNS – Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 kaitseväelane sai kolmapäeva õhtul Afganistanis operatsiooni käigus haavata, kuid tema elu pole ohus. Rünnakus haavata saanud kaitseväelasele osutas rühma parameedik kohapeal esmaabi ning ta on Camp Bastionis meedikute hoole all, teatas BNS-ile kaitsejõudude peastaap. Haavata saanud kaitseväelase seisund on stabiilne ning tema elu pole ohus. Tema lähedasi on Rahuoperatsioonide Keskus juhtunust teavitanud.

KABUL, 1. juuni, BNS – Afganistanis teenivad Eesti üksused võtavad osa kolmapäeval alanud suurest operatsioonist Talebani mässuliste vastu. Kolmapäeval alanud operatsioonist «Lastay Kulang» (puštu keeles «Kirvevars») võtab osa kokku 2000 sõdurit, teatas Reuters.

TALLINN, 12. juuni, BNS – Afganistanis sattus Eesti jalaväekompanii Estcoy-4 teisipäeval lahingusse ning kaks kaitseväelast sai haavata. Rünnakus haavata saanud kaitseväelased viidi Camp Bastioni sõjaväebaasi, kust pärast esmaabi osutamist lubati üks tagasi teenistusse. Teine kaitseväelane jääb meedikute hoole alla, tema seisund on stabiilne ja elu ei ole ohus.

TALLINN, 23. juuni, BNS – Laupäeva hommikul langes Afganistanis NATO juhitud operatsioonil teenistusülesandeid täites kaks demineerimismeeskonna kaitseväelast. Raketirünnakus said surma demineerimismeeskonna ülema abi seersant Kalle Torn (24) ja demineerimismeeskonna autojuht nooremseersant Jako Karuks (33).

Esialgsetel andmetel rünnati Eesti demineerimismeeskonda 107millimeetrilise raketiga lõunapausi ajal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus. Üks rakett tabas Eesti kaitseväelaste meditsiinisoomukit. Tabamus tappis soomuki kõrval olnud Torni, Karuks suri evakueerimise ajal. Soomuk taastamisele ei kuulu. Samas rünnakus sai neli kaitseväelast haavata, neist kaks kergelt ja kaks raskelt. Haavatud on arstide hoole all Camp Bastionis, nende lähedasi on teavitatud.

KANDAHAR, 23. august, AFP-BNS – Lõuna-Afganistanis sai neljapäeval surma vähemalt kolm tsiviilelanikku ja vigastada 14 inimest pommiplahvatuses, mille sihtmärgiks oli politseiülem, teatasid ametnikud ja meedik. Gereshki linnas püüti tappa Helmandi provintsi politseiülemat Mohammad Hussin Andiwali, kuid ta pääses vigastusteta.

Järva Teataja, 25. augustil 2007