26.08 Mihkli kiriku juurest leiti unikaalse linnusevärava jäljed

Tänavusuvised väljakaevamised Jõhvi Mihkli kiriku juures võivad päädida avastusega, et kunagi asus siin keeruliste kaitsekonstruktsioonidega linnus. Asjatundjad on juba praegu selles sama hästi kui veendunud.

Sel suvel tehtud arheoloogilistel väljakaevamistöödel Jõhvi Mihkli kiriku juures avastati kiriku värava lähedal mitu müürijuppi ning ka kirikut ümbritseva ringmüüri vundamendid. Kuna raha nappis ja kindlaid tõendeid oli vähe, piirduti vaid proovikaevamistega, kuid tänu nendele leidudele sai hiljem uurida kiriku ümbrust georadariga ning esialgsed uuringutulemused on paljutõotavad. "Eesti sai ühe linnuse juurde," ütles kiriku uurimise hing, praegu regionaalministri ametit pidav ajaloolane Vallo Reimaa.

Georadar on seade, mis näeb maapinna sisse, ning kuna väljakaevamiste käigus leiti maapõuest müürijupid, saadi sealt loogiliselt edasi minna, et uurida, kuhu need müürijupid lähevad.

"Arvasime kindlalt, et georadar joonistab välja mingid ehitise kontuurid, aga sellist rägastikku, nagu georadar kirikuesise maapinna skannimisel välja tõi, ma küll ei oodanud," ütles arheoloog Villu Kadakas. Praegu on see küll veel hüpotees, mida edaspidised väljakaevamised peavad kas kinnitama või ümber lükkama, kuid oletada võib, et Mihkli kiriku väravaehitus oli keskajal hästi keeruline konstruktsioon, et võimalike ründajate hoogu pidurdada, ning kaitsjad võisid nurga tagant rünnanuid oma külmrelvadega tappa ja haavata, olles ise kaitstud.

Koos juba kinnitust leidnud ringmüüriga tähendab see Reimaa sõnul seda, et tegemist oli tõelise linnusega, ja seega tasub otsida, kas kusagil on olemas kaitsemeeskonna eluhooned. "Kahjuks saime georadari kasutamist endale lubada vaid ühel päeval ning kogu see aeg kuni hilisõhtuni kulus ainult väravaesise uurimiseks. Mina arvan, et meeskonnahooned olid kiriku tagaküljel, kuid selle uurimiseks georadariga on taas vaja raha, ja mitte vähe, sest radari rendipäev maksab 7000 krooni. Uurimist jätkub siin kiriku tagaküljel ja külgedel aga veel kaheks päevaks," ütles Reimaa. "Ent kahjuks ei tunne ma ühtegi inimest, kellel oleks 14 000 krooni tagataskus lihtsalt üle, et georadariuuringuid kohe jätkata saaks," lisas ta.

"Mina ei julge midagi kindlat öelda, enne kui kogu kirikuesisel on väljakaevamised toimunud, aga asi on paljutõotav ning nüüd peab Jõhvi muuseumi selts kõik rattad käima panema, et edaspidised uurimistööd saaksid peatselt finantseeritud. Sest kui väljakaevamistel tõepoolest selgub, et tegu on keerulise kaitseotstarbelise väravaehitusega kirikul, siis on tegemist millegi väga harukordsega ja see rikastab Eesti ajalugu päris oluliselt," ütles Villu Kadakas.

Põhjarannik, 23. augustil 2007