Ants Tooming: eestlaste kultuurrahvaks tõusmine on reformatsiooni vili

Reformatsiooni viljaks on meie kirjakeele väljakujunemine Piibli maakeelde tõlkimise toel. Selle suurteose kättesaadavust oma emakeeles on andnud aluse eestluse tekkimisele ja püsimisele. Seda on põhjust meenutada tänasel usupuhastuspühal, mis märgib 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest.

Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta osutas tookordsetele vildakustele ja pühakirja õpetustest kõrvalekalletele kirikus. Teesid sisaldasid ideid kiriku reformimiseks ja mõtteid sellest, kuidas pühakirja sõnumit inimestele lähemale viia. Sellest õpetuslikust algatusest vallandus suur muudatuste aeg Euroopas ja kogu maailmas.

Usupuhastuslaine jõudis Eesti ja Liivimaa aladele aastatel 1523 ja 1524.

Muudatustest on tulenenud palju head ja kasulikku, aga ka palju segadust ja rahutust. Siinsete alade rahvastele on reformatsiooni kõige olulisem tulem rahvuste sünd, enesemääramine, vabanemine ning rahvusriikide teke.

Täna, usupuhastuspühal, pühitseb kirik reformatsiooni alguse 500. aastaringi täitumist. Suuremad ja pidulikumad ühised jumalateenistused peetakse Tallinnas ja Tartus. Tartu Peetri kirikusse kogunevad kell 12 südapäeval Lõuna-Eesti luterlike koguduste esindajad. Jumalateenistusel teenivad Eesti Lõuna piirkonna piiskop, Tartu, Valga ja Võru praostkondade praostid, koguduste õpetajad, kirikumuusikud ja Tartu luterliku Peetri kooli lastekoor.

Tallinna toomkirikus peetakse teenistus õhtul kell 18. Sellel teenistusel osalevad vaimulikud ja koguduste saadikud üle Eesti.

Jumalateenistustele on kutsutud kohalike omavalitsuste ja asutuste esindajad ning kiriku partnerid.

Reformatsiooni 500. aasta tähistamine juhatati sisse ühise oikumeenilise kontserdi-jumalateenistusega Tallinna Oleviste kirikus juba mullu 9. oktoobril. Reformatsiooniaasta avateenistusel osalesid kõikide Eesti kristlike konfessioonide esindajad kõige kõrgemal tasemel.

Edasi loe Postimehest.