21.06 Raidkaunistused reedavad kiriku ea

Saaremaal Pihtla vallas asuva Püha kiriku restaureerimistööde käigus tulid hiljuti paksu krohvikihi alt päevavalgele kunagiste meistrite poolt kivisse raiutud lehekujutis ja peata lõvi, mis aitavad täpsustada ja võib-olla isegi muuta hoone ehituse aega.

 

“Pikihoone vööndkaarte talumilt avastatud detailid on hästi kõnekad,” kinnitas kirikus konserveerimistöid tegeva firma Rändmeister kunstiajaloolasest juhataja Juhan Kilumets. Tema sõnul võtavad edasine täpsustamine ja võrdlev analüüs aega ning esialgu võib vaid üldistavalt öelda, et raidkaunistused pärinevad keskajast.

 

Teadaolevalt ehitati Püha kiriku kooriosa ja käärkamber 13. sajandi teisel poolel, seda täiendati 14. sajandil pikihoonega ning hiljem lisati veel torniosa. “Seni pole uurijad Püha kirikule erilist tähelepanu pööranud, sest Liivi sõja ajal 1576. aastal põletasid Vene väesalgad kiriku tühjaks ning raidkivid veeti minema. Hiljem krohviti hoone seest tugevasti üle ja eeldati, et kogu huvipakkuv materjal on hävinud,” ütles Kilumets

 

Teadaolevalt oligi Püha kirik Saaremaa seitsmest säilinud keskaegsest kirikust ainus, kus raiddekoor puudub. Kilumetsa sõnul on pikihoonest leitud miniatuursed raidkaunistused üsna omanäolised. “Kirikute arhitektuursed massid ja mahud muutuvad ajas vähe ja pole nii kõnekad, aga kui tulevad mängu kiviraidurid ja raiddekoor, siis on täpsustusteks lootust rohkem,” arvas Kilumets.

 

Üks meister mitmes kirikus

 

Püha kiriku uurimisele pühendunud kunstiajaloolase Kaire Toomingu sõnul on leidudele Saaremaa kontekstis kõige lähemaks paralleeliks Kaarma kiriku võlvimisaegne dekoor, mis on dateeritud 15. sajandi algusesse ehk pikihoone valmimisajast mõnevõrra hilisemaks.

 

“Püha kiriku primitiivne raiddekoor sarnaneb Kaarma omaga just ajastu poolest, kuid samas on käekiri teine. Saaremaal saabki mingisuguseid ühiseid jooni leida vaid Muhu, Pöide ja Karja kiriku puhul, kus on näha, et mingil hetkel on seal töötanud üks ja sama meister,” nentis Tooming.

 

Tema kinnitusel on uurimine alles pooleli, kuid loogiliselt tundub, et dekoor pärineb kiriku võlvimise ajast, sest vaevalt keegi hakkab hiljem neid lisama.

 

 Eesti Päevaleht, 21. juunil 2007